Ülla - ülla, see puuduv asi on ei midagi kui lumi.
Valge maa.
Käisime sõbrantsi Kristaga ja Silveriga Raadil. Põles hästi palju küünlaid. Ilus oli küll. Kuid lumeta... See viimane jõulutunne kadus...
Siiski on praeguseks mul südames rahulik ja tore jõulutunne. Olen saanud juba kingituseks tundeid ja emotsioone. Need on need, mis loevad ning rõõmustavad ja toetavad kaua - kaua. Ei tolmu ära...
Tegime ka väikese jõululaua linnast koju tulles.
Salatiga. Kodune makaronisalat. Täitsa hea sai.
Kohviga
Meenustades lapsepõlve, siis jõime Mullikese alkovaba vahuveini 😁 Vahel võivad emadki lapsemeelseks keerada, eriti jõuluõhtul.
Sai natuke lollitatud selfidega - ja sai kõvasti naerda.
Hästi tore jõuluõhtu oli.
Kui nüüd täna olengi päris jõuluõhtul üksinda kodus, siis tean, et mul on olnud juba jõuluõhtu, mida ei asendaks ükski teine jõuluõhtu... Sest kõik jõuluõhtud on isemoodi. Ja kuskil on ikka keegi, kellele võin mina mõelda ja kes mõtlevad ehk mulle...
Tänu selle eest!
Kuigi lund pole, siiski , palun, olge üksteistele kuidagi olemas!!! See tähtsam kui lumi...
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar