Kui suudaks olla päkapikkude vääriline...

... nüüd, siis lõpeb ehk see meeletu hea ja samas segaselt keeruline aasta hästi. Paremine kui hetkel oskan arvatagi... Vähemasti lootust peab selleks olema.
Miks ei võiks vana inimene nagu mina 😋 olla ka ikka jätkuvalt päkapikkude ja jõuluvana usku?!

Aga kõigepealt tuleb mul lahendada keerulised ja segased probleemid... 
Tänaseni paar kuud on tunne nagu oleks mul ees nähtamatu sein. Sein, mis ei takista edasi minna, kuid samas hoiab paigalseisus... Usun, et nüüd ehk hakkab see kuidagi jällegi lagunema eest või teisi sõnul, saan läbi rallida. Kuni järgmise nähtamatu seinani... Neid tuleb arvatavasti veel palju mulle ette...

1. probleem, mis tuleb lahendada võimalikult kiiresti - on maalid Stockholmist koju saada tuua. Kuidagi hästi loll tunne on, et üle kahe poole kuu pole ma suutnud seda teha, kuigi olen püüdnud ära toomist lahendada - see ei ole üldse minu moodi. Seda enam, et Stocholmi Eesti Majast Imbi ja Kati mõtlevad koguaeg kaasa, kuidas maalid Kaagvereni toimetada...
Huvitav on see, Rootsist tagasi tulles laevas  käis hetkeks mul läbi mõte, kuna ma maale jälle näen, nad nii kaugel... Nii ma ei ole kunagi mõelnud. Laevas raputasin end. Tegelikult pidin  maale nägema juba kahe nädala pärast...

Ja siis muid asju on mitmeid, milledele soovin selgeid häid vastuseid, nii häid kui vähegi võimalik. Kõik vastused ei peagi ilus roosamanna olema, see poleks ka see, mida ootaksin. Ootan ausaid vastuseid. Neid, mis viiks edasi ja laseks mõnest jamast lahti lasta või / ja anda ruumi uudele jamadele.
Jamadeta oleks ka elu veidi värvitu ja igavgi... Arvan nii.

Uus nädal tuleb loodetavasti põnev. Kohtun loodetavasti mitme inimesega, kellega pole varem kohtunud...

Elu on siiski ilus ja positiivseid üllatusi täis.
Hommikul toimetasin. Ei näinud ühtki kommi põrandal. Kohvi juues äkki näen komm ratastooli all. 😉😊 Päkapikk. Päkapikk nimega Kass Bongo - aa ega ma kindel ei ole. Vahet aga ju pole. Päkapikk siiski.
Tuju läks rõõmsaks.