reede, oktoober 18, 2019

Minu Leevike hakkab lendlema jõulusoovidega ehk ainult 12 aastat

Täna paar tundi tagasi sain teada, et minu kaart ongi päriselt sel aastal jõulukaartide komplektis  https://www.sjkkirjastus.ee/kunstitooted/joulukaartide-komplekt/
Olen ainus kunstnik Eestist. See on veidi nukker... Sest meil on kaks kihvti kunstniku siiski veel - Meelis ja Allar... Teisalt, on meeletult hea tunne, et  saan see aasta jõulumöllus esitada oma Eestimaad 😊
Teadsin juba aasta alguses, et kaart saab olema. Tegelikult natuke olen sellest isegi "süüdi", et  nüüd ongi Suu ja Jalaga Maalivate Kunstnike Ülemaailma  Ühingus (VDMFK) minu jõulukaart. Hästi kiiresti,  üllatavalt kiiresti vastati mu e-kirjale postitiivselt. Valiti maal  välja kaarti tegemiseks. 
Ausalt, ma siis veel ei uskunud.
Kuidagi uskumatu oli...
Ma olen hea mäkerdaja, kuid kunstnik...

Maal Leevike sündis nii, et nägin facebookis Silja pilte, mis ta pildistanud ühel päeval looduses. Mind hakkas kummitama leevikese pilt. Teen  oma pilte konkreetsedest hetkedest, mis mind end kõnetavad, mida mõistan, millest olen midagi kogenud... Leevikesed on meelde jäänud lapsepõlvest ning Silja oli saanud üht lindu pildistada ... Leevikesi olin mina näinud vähe... Ja see leevike pildil pidi saama mu maalile... Saigi. Suht kiiresti, kuu ajaga vist. Ma isegi ei mäleta, kui kaua maalisin.
Saladusega ütlen, et maalile jäi puude varju Kass Pätu, kes too aeg oli Kiisupoeg Pätu, käpajälg. Seda ei ole eriti näha, puude taga ja lume all , tuleks pingsalt vaadata. Usun, et kaardil usutavasti võimatu näha. Minu meelest, leevike ja kassijälg läksid ja lähevad ühel maalil suurepäraselt kokku - mõelgem positiivselt, et ehk peitusemäng...   Maalides meenus Kass Bongo nr 1, kes sai tibupoegadega sõbraks ja arvatavasti see sõprus saigi talle saatuslikuks, sest kahtlustame siiani, et ta hakkas rebase eest tibusid päästma...
Selline siis Leevikese maali sünnilugu.

Usun, et just see maal sobib suurepäraselt jõulukaardiks või muukski tähtpäeva kaardiks.

Loodan südamest, et kõik jõulukaartid ja tooted teevad ostjatele, saatjatele ja saajatele rõõmu 😍 jõuluvana kinkekotis. 
Tuletan meelde, et ostmine EI ole kohustuslik.

Mul tänase hetkeni ainult 12 aastat... Täna usutavasti võin mõelda ja öelda isegi, et olengi kunstnik, kes julgeb pisut olla enda moodi.

Mul oli täna õhtul tõesti värinad ja pabinad kehas ja hinges. Palju suuremad ja tundmatudki veel, kui näituste avamistel...
Kuigi see on vaid kaart nagu iga teine kaart. Aga see ON MINU kaart, mis läheb omamoodi laia maailma...
Olen selle hetkel nimel   tööd teinud. Nii mõndagi alla neelanud. Nutnudki. Naeratanud. Maalinud. Koristanud. Ja nii edasi. Näitusi teinud. Iseend tuntuks teinud - võib vist nii öelda... Säranud. Muretsenud...

See on minu jaoks uskumatu, kuidas olen suutnud - kui hakata mõtlema
Eile öeldi Avatud Laval öeldi mulle, et lähen läbi kasvõi telliskiviseina, kui vaja... Täna tunnen, et olen läinud läbi värvituupideseina 😋

Võin olla tõesti endale rõõmsasti uhke.
Aitäh kõikidele, kes on mind kunstiteel abistanud, toetanud, ja ka edasi lükkanud "karmide" sõnadega vahel. Mu kunstifännid, teieta ma vist oma lõbuks ei mäkerdaks üldsegi mitte.

Ikka edasi nüüd!!!
Uute unistused...
Uued väljakutsed...
Uued seinadki, millest läbi minna mänglevalt...

2 kommentaari:

Unknown ütles ...

Kaksteist aastat olen postkaardipakki avades ahnelt otsinud meie, ehk siis Sinu ja Mella loomingut... Ja ikka ja jälle leidnud hoopis teiste riikide kunstnike loomingut. Olen Sinu üle südamest uhke!

tiia ütles ...

Aitäh Sulle!

Mellalt on olnud ikka mõni kaart aastate jooksul... Minu meelest vähe meie inimeste kunsti veel...