Ehk mu mõtted ja tunded erivajadustega naisena kui ka loov inimesena on nüüd säilitamisel usutavasti paljudele tulevastele põlvedele ERM-i raamatukogus.
Loodan, et tulevikus elavad erivajadustega naised ja erivajadustega loov inimesed palju paremini kui mina.
Viisime Hanna ja Silveriga minu raamatu "Kohvi jalaga, palun..." kingituseks, et lubasid kaane pildi teha näituselt "Julgus elada" juunis. Tegelikult enne täna kohtumishetke raamatukogu juhataja Marisega olin ERM-i inimestega suhtlenud paar kuud. Nagu ikka tulid ette ootamatused... Üheks hetkeks mõeldi ka, kas mu raamat on sobilik ERM-i... Sest sinna oodatud etnoloogia ja museoloogia valdkonda kuuluvate raamatud. Küsisin heaga vastu, kui palju on ERM-i kogudes invapoliitikat, sest see on ka ometi osa Eesti ajaloos... Sellele küsimusele ma vastust ei saanudki, kuid mind huvitab see tänaseni... Selle asemel öeldi raamatu jah. Arutati raamatutoimkonnas. Mõistan suurepäraselt asjaajamisi. Täna nägin raamatukogu juhataja Marise silmis rõõmu, kui andsin raamatu üle.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar