Kuid päris hullusti meil Maarja ja Manuga ka ei läinud. Usun, et saime üksteisele ühte - teist anda, üksteistelt midagi kogeda. Mina ise panin Manu nippe kõrva taha.
Vähemasti mul on taas mõelda, mida edaspidi paremini teha, et inimesi hakkaks kaasa tulema. Nagu näiteks või Manu, kellega kohtusime alles hiljuti.... Ja kui hästi sai Manu mu kõnest aru... Mulle meeldis väga, et saime Manuga koos arutada õnnelikuks olemise ja hingerahu üle.
Seekord niimoodi. Hea õppetund ikkagi.
Ma arvan, et üks asi, miks inimesed ei tulnud, oli päevane aeg. Mulle öeldi küll, et tuleksin põnevale seminarile, kuid kell ei sobi... Järgmine kord peaks kellaajagi korralikult läbi mõtlema...
Pildid Kristilt.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar