ERM-is...

 ... täna.

Näituse "Julgus elada" avamine oli suhteliselt vaikne, kuid siiski ilus.
Sõnavõtte oli küll mitmeid, Kuid avamise külalisi ja vaatajaid vähe. Reklaamigi oli vähe...  Kurb, et Lätiski ei olnud inimesi, kuigi rahvusvaheline näitus. 
Korraldajatel oli avamiseajal sõlmeke sees...

Aga loodan siiski, et näitust näevad sajad inimesed, kes ERM-i külastavad.

On, mida vaadata ja lugeda ja edasi mõelda 😊
 
Näitus on pühendatud liikumispuuetega inimeste märkamisele. Hea eesmärk, kuigi...  siiski on tunne, et need on vaid kolm kaunist sõna... Päris sageli. Ka tänagi mõnel hetkel.. . Võib - olla olen praegu veidi karmgi, kuid

Kaks kunstniku olid täna kohal - Tiia ja Tea (loodan, et kirjutan nime õieti) - paarikümnest.

Mina Maarja, Külli ja isiklik abistaja Mariliga.

Maarja oleks võinud  täna  küll laulda ...   Seda nagu sooviti ka, konkreetsemaks millegipärast asi ei läinud. Maarja ise oleks olnud veel mõni aeg tagasi valmis esinema..

Tallinnas novembris oli tegelikult palju lahedam avamine, oli muusikalisi
Leppisime koos  kokku, et Maarja laulab minu töötoa lõppus 9. juunil. Kuupäev nüüd kindel, kuid kell veel lahtine..  Minu töötoas saavad lapsed proovida jalaga joonistada või maalida.






Mirjam tuli lihtsalt avamisele. Tean, et mul oleks tahtnud paar inimest tulla, kuid avamise kell ei sobinud...

Siiski oli ilus päev ja ilus omamoodi rahulik näituse avamine. 
Minu üks unistus, et ERM-is võiks ka mu näitus olla, on ühe parima maali näol täide läinud. Mina erivajadustega naisena olen oma mõtted ja tunded julgelt edasi andnud ...

Juba homme ERM-is

ERM-is homme kell 16.00 toimub näituse "Julgus elada" avamine.

Alles  üleeile hilisõhtul sain korraldajalt avamise info.
Olen aus, sest ka ausus on julgus elamise juures, mulle kui osavõtja kunstnikule tuli kiirelt hiline näituse reklaam vähekene ootamatult, sest teadsin, et näituse avamine on juuni alguses ning ootasin juba reklaami ammu - ammu.🙂 Vaatamata vähesele reklaamile tulge avamisele 😍

Kuigi mul endal on kuidagi ebalev tunne nagu ei oleks see päris see näitus, mida olen ootanud andmaks tagaplaaniski  endast parima. Millegipärast tunnen end oma näituste ajaloos esmakordselt veidralt üleliigsena... Isegi auväärne näitusekoht ei rõõmusta mind täna...  Homme olen ERM-is kohal ja naeratan. 

Hea on see, et Nõmmel näitus lükkus edasi, muidu peaks olema homme mind hoopis kaks...

 Näitus jääb ERM´i 30. juunini.Näituse raames peaks toimuma minugi töötuba, mille toimumise aega täpsustan otsekohe, kui ma isegi kindlalt teada saan. Kui üldse  toimub. Siiani ei ole seda öeldud. Kuigi olen oma töötoa info ja reklaami ammu ära saatnud...

Minu väike südamevalu üllatas

Käisin oma südamevalu üle vaatamas. Aiamaal.

Esmamulje kurb heinamaa...  Siis naeratas kollane tulp... seejärel meeletult palju maasikaõied...
Mul tuli mõte hakata maasika kasvatajaks 😂 Need maasikataimed sain üleeelmine aasta mammalt ning nüüd üllatasid mind - nad nagu ootasid mind...

Igatahes loodan südamest, et lähiajal saab mu pisi aiamaalapp korda. Märgid on head... Vähemasti maasikaid peaks saama.

Otsisin sirelides õnnegi. 

Pildid täna Marililt.

Priiuse Seltsimajas...

... täna käisin Kuldvõtmekese päeva peoruumi üle vaatamas. Hästi tore kohtumine oli seltsimaja perenaise Tiinaga. Ta muretses, et mida veel saab pakkuda, et nemad saavad vähe pakkuda... Ütlesin siis kavalalt: "Pakkute ju maja, sellest piisab." Perenaise Tiina nägu lõi üllatuslikult särama.
Tõesti - enam-vähem kõik olemas tõsiseks tralliks.
Tantsupõrand.
Lava.
Klaver.
Lauad.
Toolid.
Nurgad.
Isegi peeglid.

Millega võiksin muretseda, on ukse ees kaks trepiastet. Minule pole need takistused, aga ma loodan südamest, et mina siiski ei ole ainsana ratastoolis. On ikka isikliku abistaja teenuse päev ja loodan, et valla erivajadustega inimesed tulevad vaatama,  mis annaks neile elus juurde IAT tegelikult.
Kaldteest räägin vallaga, seda saab minu meelest nutikalt lahendada.

13. juulil niisiis tulge kõik Priiuse Seltsimajja Kuldvõtmekese päevale!

 ootan enda endisi ja praegusi isiklikke abistajaid, sõpru ja tuttavaid,  kõiki toredaid inimesi, kes soovivad meeleolukalt ja natuke tõsisemalt kaasa mõelda, kui oluline on iseolemine ja erivajadustega inimese iseolemisele, kuidas aitab kaasa isikliku abistaja teenus.

IAT on mulle olnud kui Kuldvõtmekene, millega salamisi keeran takistused  iseenda sees ja ees kelmikalt lahti.  Kuldvõtmekene on olnud minu käes või hoopis varvaste vahel  20 aastat. 

Pidu ja trall tõsiselt toimub Tartumaal, Kastre vallas Kurepalu  Priiuse seltsimajas. 
Alustame 13. juulil  kell 14.00 
  
On tõsiseid jutte
On meenutusi ja naljakaid lugusid, mis on olnud minu ja abistajate vahel.
On minu raamatu "Kohvi, palun jalaga - Õnn on olla õnnelik" esitlus.  
On muusikat ja tantsuralli
On lastele näomaalingud ja mängunurk
On  limonaadi ja kohvi ning kooki
On üllatusi ka. 

Tulge koos peredega!

Tasuta. 


NB 1984 aasta juunis lõppetasin sealsamas saalis Sillaotsa 8 - klassilise kooli. 

Maali - majandus

Lugesin - vaatasin -  arvutasin maalid üle.


Üle mitme aja on maalid hetkeks kodus.

Kass Bongo tuuseldas maalide tühjad kotid üle.















Isiklik abistaja Mariliis leidis endale kõige lemmikuma maali. Kuigi talle meeldisid peaaegu kõik maalid. Mulle meeldis, kuidas ta maalide keskel säras.

Shoppamise laupäev

On ajahetki, kui tuleb unustada kõik argised mured ja jamad ja kiirused ning minna kribukale 😂 End unustades osta kõiksugusi vaja minevaid riideid kokku.

Rõõmustsada, et suvi ja põnevad üritused on ees.

Diivanile ei mahtunud uued riided ära, panin ühe uue kleidi siis selgagi juba😋

Tunnen puhanuna. Seda oligi mulle vaja - väikest puhkust.

Minu vana...

täna 105 sünni - aastapäev 💖   Ikka ja jälle mõtlen oma elu järele nagu õpetas mind 11 aastat vanaema, kui ma olin pisut paha või jonnakas... Teist vana soovitust olen ka siiani meeles pidanud - kui kuidagi ei saa, siis kuidagi ikka saab.
Samas   õpetas vana mu emme ja papaga viisakalt lollusi tegema ning ka nende eest vastutama. 😂😍

Olen uhke ja õnnelik, et olen sellise  vanaemale lapselaps.

Minu hingel on kaks vana unistust, mida ta ei jõudnud ellu viia... Mida mäletan, mida võiksin ellu viia lõppude lõpuks. 1. Vana unistas Indias käia... 2. ´Vana tahtis joonistada sirelikarva hobust mustal  taustal. Seda viimast unistust olen mõelnud ammu joonistada või maalida, kui leian hobuse... 😉

Aitäh vana, et valvad mind siiani, kus sa iganes oled... 😍

Laekverest maalid koju... Lapsemeelsusestki...

Tõin täna Laekverest näituse ära.  Rahvamaja rahvas tervitasid mind nagu vana head sõpra. Hästi vahva  oli sealt taaslahkuda, et kunagi jälle kohtuda.

 Täna oli veidi eriline  abistajate proovipäev mullegi - mul oli uut kaks isikliku abistajat. Marili ja Mirjam. Meil oli, minu meelest, vahva pikk päev. Kindlasti mul oli pisut keerulisem juhendada - kuid egas väga polnudki vaja juhendada. Peaaegu kõik samamoodi nagu igal teisel päeval.Tüdrukud tublid.

 Käisime Kristil külas, Tabiveres.

Johann korjas võililli. Kristi punus pärja. Eks ole, miks mitte olla niisugusel ilusa ilmaga nagu täna olla taas natuke lapsemeelsed 😉

Kahjuks, vares, kes kõndis tõepoolest sõbralikult meie juures, ei jäänud siiski pildile.

Pildid kolmelt tüdrukult.

Tähtede seis on hea!!!

Usun nüüd, et olengi leidnud uued isiklikud abistajad. Kogunisti kolm. Ei leidnud ja ei leidnud, kuid ühekorraga  on kolm. Tõsi, ühe tüdrukuga kohtun alles homme hommikul... Mul on küll tunne, et temagi jääb. Oleme suhtlenud üle nädala kirjadega...

Täna käis töövestlusel Marili.
Juba mõned päevad,  mõned tunnid on juba tööl käinud Mariliis. Teda tunnen hetkel kõige kauem ja rohkem. Võin öelda juba, et Mariliis on minu inimene.

Usun ja loodan, et teistestki saavad minu inimesed...
Ise naeran omaette, et nimed on väga sarnased... Hea on, kui ma ei ajaks nimesid segi. Küllap suudangi mitte segi ajada.  Onju ennemgi olnud hästi sarnaseid nimesid. Ja ma ei mäletagi, et oleksin mõnele tüdrukule vale nime öelnud... Õnneks.

Arvastavasti võtan töökuulutused kõik ära. Olen saanud tüdrukud, keda otsisin mitu kuud. Loodan, et ma ei hõiska enne õhtut!!! Sülitan 3 x üle vasaku õla...

Luban endale nauditavat suve, kus saan teha kõike, mida soovin ja plaanin.

Hooandja.ee

Südamest AITÄH sinule, kes sa ei soovi oma nime öelda, kuid kes toetasid raamatu sündi kogunisti 100 euroga 😍 Suured tänud neile, kes on toetanud südamest 😊💕 https://www.hooandja.ee/projekt/kohvi-palun-jalaga

Hetkel on mu raamatut toetatud juba 400 euroga ehk 24%-liselt.  Usun, et on päris hea tulemus.  Veel usun, et üheskoos saame "Kohvi, palun jalaga - Õnn on olla õnnelik" väikese tähelennu teha. Hooandjas on projekt veel vaid 43 päeva. Kui tunnete, et soovite mulle ja mu raamatule hoogu anda, siis mina olen selle üle väga tänulik.

Raamatus saate lugeda ka minu mõnd luuletust 😉
Mõnede maalide pilte leiate raamatu lehtedelt 😊

Mõnus laupäev

 Sai igat toimetust ja asja natuke teha. Püüdsin laupäeva naudida laupäeva moodi. Ka mänguväljakul päikest näkku võtta. Panime tukka juukselõksudega kinni, sest muidu päevitaksin näo poolenisti. Päike hakkab mulle kohutavalt kiiresti peale. Allpool on pilt rokkivast songsist, kui sai lõksust juustest võetud 😋
Ma ei unustanud ka oma väikest aiamaalappi. Loodan, et see suvi saan ka seal toimetada. Südames on paha tunne nagu oleksin eelmine aasta aiamaa maha jätnud... Aga igasugusi asju tuli ette või siis ei olnud... 
Mu jõulukaktusel on topelt õis.

Pilte tegi Kristi, ka mu köögiaknast.

Vahel on vaja kerget olemist, et saada enegiat edasi minekuks juurde... 😍

Tähelepanu - näitus Nõmmel lükub edasi

Helistas Nõmme Linnaosa Valitsuse kultuurinõunik Liisa Salak ning vabandas, et planeeritud aeg  ei
sobi. Sain aru, et neil endal pisikene segadus... Kuid näitus saab toimuma kuskil  juulis, loodetavasti.

Sõbrad, kes juba ootasid 31. maid - oodake veidi aega edasi minuga kohtumist!!! Küll  me kohtume ka Nõmmel 😉

Kui kellegil tekib enne juulit soov mu näitust näha, andke teada! Tulen rõõmuga.

Juunis ripub minu "Naine" kindlasti ERM´is. Toimub rahvusvahelise näituse jätkamine...
 Jälgige reklaami.

Niisiis, jälle üks töö juures!!!

Ma kohe oskan ikka jälle külge tõmmada uusi asjaajamisi. Nagu neid  mul veel vähe oleks 😋
Nimelt,  ma olen jälle teistkorda oma maja KÜ juhatuses. Mind soovitasid ja küsisid, kas oleksin nõus,  mitu inimesed... Olen  viimastel kuudel olnud suhteliselt palju maja asjadega kursis ja tegelenud. Ometi tuli tänane otsus mulle endalegi veidi ootamatult.
Kuid mulle on siiski  kodumaja renoveerimine südameasjaks saanud. Soovin tõesti, et tondilossist saab ilus ja kena loss keset Kaagveret.😀

On hea mõelda, et maja  inimesed usaldavad mind.

Ja fonoluku lausa soovitati nõudlikult mul siiski välja ajada.

Veel. Facebookis mu sõbranna kaudu sattus mu blogi lugu  võrdõigusvoliniku Liisa Paskota  kätte.
Igatahes hetkel on kindel, nagu mina teadsin, on fonolukk abikõlbik...
https://www.riigiteataja.ee/akt/128022018002?leiaKehtiv&fbclid=IwAR3nneZ-OlFlT1LWxkcg5CNY2jSjFSvUySeGkQJOXQQiGC1z9cS4a9Fh9LI , https://www.sm.ee/et/uudised/vallad-ja-linnad-saavad-taotleda-toetust-erivajadusega-inimeste-kodu-kohandamiseks?fbclid=IwAR0nI8WIVQfLSCOzTPAgwvgtaZjxUfwesa1Aa1Yirjk2GtJJdGNMkABDprY

Võib - olla ei ole mul nägemispuuet... Kuid siis on ka midagi totaalselt miskit valesti, kui ainult ühele puudele on fonolukk abikõlblik...

Kuskil keegi on fonoluku abikõlblikusga lihtsalt apsaka teinud...
Arvan sedasi.

Rallisin täna nii, et ratastoolil tükid taga!!!

 Tõesti, täna nägin ESMAKORDSELT elus oma silmaga, kuidas ratastooliraamilt pudenes pikk raamitükk kilinal asfaltteele 😂 '
'
Järelikult olen ikka kõvasti rallinud.

Igatahes jooksime Kristiga edasi poodi, ja ratastool püsis koos.

Nüüd ootab remont.
Ratastool on minu isiklik. Esmakordsdelt  teen oma kuludega. Kui ta remonti juba läheb, siis värvin või lasen värvida üle... Olen seda ammu - ammu tahtnud teha.

Seminar täna Tartu Rahvaülikoolis

 Kui olen aus, siis isiklikult ootasin vähe rohkemalt. Kuigi reklaamisaega oli äärmiselt napilt. Plaanisime oli küll piisavalt, kuid ikkagi läks pool teisiti. Mina ise ei jäänud endaga üldse rahule, Oleksin olla suutnud palju parem, kuid just seda plaanidest rääkides ja väljendades ma ei olnud... Võin teha endale kriitikat ka.
Kuid päris hullusti meil Maarja ja Manuga ka ei läinud. Usun, et saime üksteisele ühte - teist anda, üksteistelt midagi kogeda. Mina ise panin Manu nippe kõrva taha.
Vähemasti mul on  taas mõelda, mida edaspidi paremini teha, et inimesi hakkaks kaasa tulema. Nagu näiteks või Manu, kellega kohtusime alles hiljuti.... Ja kui hästi sai Manu mu kõnest aru... Mulle meeldis väga, et saime Manuga koos arutada õnnelikuks olemise  ja hingerahu üle.
Seekord niimoodi.  Hea õppetund ikkagi.
Ma arvan, et üks asi, miks inimesed ei tulnud, oli päevane aeg. Mulle öeldi küll, et tuleksin põnevale seminarile, kuid kell ei sobi... Järgmine kord peaks kellaajagi korralikult läbi mõtlema...

Pildid Kristilt.

13. juulil Kuldvõtmekese päevale

ootan enda endisi ja praegusi isiklikke abistajaid, sõpru ja tuttavaid,  kõiki toredaid inimesi, kes soovivad meeleolukalt ja natuke tõsisemalt kaasa mõelda, kui oluline on iseolemine ja erivajadustega inimese iseolemisele, kuidas aitab kaasa isikliku abistaja teenus.

IAT on mulle olnud kui Kuldvõtmekene, millega salamisi keeran takistused  iseenda sees ja ees kelmikalt lahti.  Kuldvõtmekene on olnud minu käes või hoopis varvaste vahel  20 aastat. 

Pidu ja trall tõsiselt toimub Tartumaal, Kastre vallas Kurepalu  Priiuse seltsimajas. 
Alustame 13. juulil  kell 14.00 
  
On tõsiseid jutte
On meenutusi ja naljakaid lugusid, mis on olnud minu ja abistajate vahel.
On minu raamatu "Kohvi, palun jalaga - Õnn on olla õnnelik" esitlus.  
On muusikat ja tantsuralli
On lastele näomaalingud ja mängunurk
On  limonaadi ja kohvi ning kooki
On üllatusi ka. 

Tulge koos peredega!

Tasuta.

See on esimene eelinfo. Kuldvõtmekese päevani on kaks kuud aega - pange kirja. Teeme koos plaani igavesti meeldejääva päeva. 
Peagi täpsem reklaam.

Oma tulekust palun öelda mulle ükskõik mis kanali teel, ametlik email tmloovus@gmail.com

Miks mina MTÜ TM Loovusega korraldan sellist päeva?
Aga sellepärast, et keegi veel julgeks hakata keerama oma kuldvõtmekesega enda iseolemist st kõikidele saagu isikliku abistaja teenus kättesaadavaks, kes vajavad ja igatsevad oma elu.

 

Hooandjatele

Kallid Hooandjad, esimese nädalaga ehk 7 päevaga olen saanud tublisti hoogu juurde. Aitäh südamest 💖Praegu mõtlen raamatukaane kujundusele. Joonistan ise miskit - see polegi miski, vaid väga konkreetse pildi 🙂 Ise olen valmis raamatukest uneski näinud juba...🙃 Teil, mu sõbrad ja tuttavad, on võimalus juba juuli keskel ilmsi raamatut käes hoida 😍Minu hoogu raamatut ilusti lõpuni teha ja esitleda, saate veel ainult toetada 48 päeva.

https://www.hooandja.ee/projekt/kohvi-palun-jalaga

Fonolukust

Sain äsja teada, et fonolukk ei eluaseme kohanduses abikõlbik. 
Ma tõesti soovisin taotluse korralikult koostada. Olen küsinud oma KÜ-lt suuliselt ja kirjalikult nõusolekut, kuigi mitte veel päris allkirjade vastu. Küsisin julgesti valla sotsiaalosakonna juhatajalt Karmenilt, kas fonolukule on vaja ikka KÜ nõusolekut. Ta omakorda helistas  Riigi Tugiteenuste Keskusesesse ja küsis, kas KÜ nõusolekut on fonoluku jaoks vaja - ja siis ilmneski, et fonolukk ei ole abikõlblik. 

Põmmpauk!!

See on uskumatult absurdne. Minu meelest. Välisukse avamine ISESEISVALT  kolmandal korruselt ON minu jaoks ülioluline. Mul EI ole 24 x 7 kedagi võtta, et ta jookseks alt ust lahti tegema. Mina ei vaja inimeste kõrvalabi 24 x 7. Ja siiski soovin, et mu koduuks, ka välisukski on minu koduuks, avaneks 24x 7. u
Või on seda liiga palju soovitud asjameeste poolt... 

Igatahes nüüd ma ei kirjuta mingit eluaseme kohandamise taotlust. Kuigi paar päeva oleks selleks veel aega. See ei ole mulle abikõlblik.
Mul on süda täis ka enda peale. Miks ma jäin ootama toetuse raha... Oleksin võinud ju ammu ise lasta fonolukku panna... Tean, et inimene peab ise ülespoole ronima. Tihti ei saa abile lootma jääda... 
Luban nüüd olla ise endale abikõlblik ja osta fonolukk - kõik saab korda. Mu külalislahkuski muutuib kvaliteetsemaks. Ja mitte ainult külalised ei ole tähtsad, vaid ka näiteks vajadusel kiirabi ja mis iganes pääste. 

Eelmine nädal tõi kuller pakikese... Väga ootamatult. Õnneks oli naabrinaine Aime kodus.  

Aga kavatsen kirjutada sellest kuhu iganes, Tugiteenuse Keskusessre ka. Ehk on sellest kellegile abi. Siis oleksin rõõmus...

Maarja, kellel on fonolukk, ütleb tema iseolemine on palju paremaks ja lihtsamaks muutunud... Fonolukkki võib olla vahel väga suur abivahend, mitte luks ese.

HEAD EMADEPÄEVA

Mulle saadeti tänase päeva puhul kaugelt mere tagant see laul... Kuulsin esimest korda...
Usun, et sõnu ei olegi vaja rohkem...

Taaskord võin öelda, et üks  parim kink, mis mulle elu kinkinud on -  on pisut isepäine ootamatu ja vägagi üllatav super Silver... Aga ta emagi on ju natuke isepäine...  On õnn kõigele vaatamata, mis on olnud, olla sellisele noormehele ema... Koos kasvame ja õppime teineteiselt...

Soovin kõikidele emadele ja lastele südamest tulnud väikesi üllatusi, millesse on peidetud tohutult palju armastust 😍

Emadepäevaks

 

Kunagi lapsena ei tahtnud seda laulu kuulada - liiga kurb tundus... Täna hakkas see laul kummitama... Millegipärast. On saanud hoopis teise tähenduse. Kurbus on ikka alles... Hoopis teistsugune kurbus...

Soovin , et täna jõuaksid kõik lapsed kõikidele emadele koju ning sööksid külmkappi tühjaks  jättes tühjad pakendid sinna - küll ema koristab, tal aega ju 😉 Ja emadele ka soov, ärge unustage lapsigi ka siis, kui nad ei tulegi - nad ei ole unustanud tulla, lihtsalt elutempo või jumal - teab - mis  neil on... Soovigem mõteteski üksteise hoidmisi 💕😊

Veel leidsin imeilusa laulu Emale, mida kuuleb väga harva

Head rõõmu tänaseks emadepäevaks 😊    
 

Tulge seminarile kolmapäeval, 15. mail

Tutvustav seminar "Õnn on olla õnnelik"

 toimub 15. mail kell 15.00 

Tartu Rahvaülikoolis, Pepleri 4 , Tartus

Psühhodraamatikud ja inspireerijad Maarja Kaplinski ja Tiia Järvpõld ning joogaterapeut Manu Kollom

soovivad linnulennult rääkida
- kes oleme ja edaspidisest plaanidest,
- miks ja kuidas ja millal kõndida õnne poole
- igaüks meist võib igal ajal suurelt unistada
- takistused õpetavad takistusi ületama nii füüsiliselt kui ka hingeliselt
- tunnete värvid ja muusika
- joogateraapia sinu igapäevaelus

Ootame kõiki huvilisi, kes soovivad silmaringi laiendada ja iseenda sisse vaadata.
Ootame rõõmsasti Sinuga kohtumist.

Lisaküsimuste korral ja oma tulekust teatada kontaktidel tmloovus@gmail.com või 58403774 Maarja.
Tulla võib ka ette teadamata, kui otsus tulemiseks sünnib viimasel hetkel.

Manu Kollom - Kolmapäeval on mul suur rõõm kahe tegusa naise Maarja Kaplinski ja Tiia Järvpõlluga alustada seminariga "Õnn on olla õnnelik". Neil on erivajadustega isikutena hoopis teistsugune elukogemus kui minul ja samas tulevikusuund, elusoovid on meil täiesti tavaliste inimhingedena ikkagi sarnased.
Elu elamise kunsti poole pealt jagan joogateraapia vaatevinklist iseenda jälgimise, muutuste märkamise ja isiklikku keskmesse tagasipöördumise võimalusi.
Räägin, kuidas ennast igapäevaselt toetada lihtsate joogatehnikatega ja mõtteviisidega. Igal harjutusel on kindel tervendav mõju erinevatele kehaosadele, siseorganitele ja meelele. Katsetame erinevaid keskendumise, jõudu juurdeandvaid ja mõttevoo rahustamise tehnikaid. Uurime oma hingamisharjumusi ja arutame, millist infot see meile annab.
Ma tegelen Ashtanga jooga filosoofia, ashtanga vinyasa jooga meetodi (Patthabi Jois’ilt) ja joogateraapiaga (Sri T. Krishnamacharya’lt ning Sri Yogendraji’lt). Neid meetodeid, õpetusi olen õppinud ja kogenud peamiselt Indias oma õpetaja Lino Miele juures ja maailma vanimas joogainstituudis The Yoga Institute (Mumbai) (joogateraapia ja -filosoofia kursusel) – see kõik kokku on üks võimalik elule lähenemise viise. Jooga pakub mitmeid lahendusi ja võimalusi oma keha ja meelega sõbrunemiseks. Ashtanga vinyasa joogale peaks ideaalis lähenema teraapiliselt, kuid olenedes elusituatsioonist, ei pruugi see meetod kõigile parimaks teraapiaks olla. Lihtsustatud joogateraapia tehnikad on kättesaadavad kõigile ja sobivad eelkõige neile, kellel on mõni vigastus või terviseprobleem. Ashtanga jooga filosoofia (ashtanga vinyasa ja joogateraapia alus) võib olla abistav meedium oma elu hetkeseisundi mõistmiseks.

Tiia Järvpõld - Kuigi mina olen oma puudest üle kasvanud, tundub mulle, et
ühiskond on paljuski veel täna samadel seisukohtadel, nagu 20-30 aastat tagasi – nii näiteks tekitab võõristust, et erivajadustega inimesed soovivad ja suudavad elada täisväärtuslikku elu, teha karjääri, mõtlemata igal sammul “kas see on ikka mulle jõukohane”. Kuna me Maarja Kapklinskiga mõlemad oleme isiklikult sellega kokku puutunud, siis tahame oma tegevusega pakkuda võimalust aidata ümber korraldada arusaamasid ja hoiakuid. Meie moto on “Ligipääs elule” - arvame, et füüsiline ligipääsetavus on kahtlemata oluline, kuid sellest jääb väheks, kui pole vaimset ja hingelist “ligipääsu” iseendale, kontakti iseendaga ja avatust elule kogu tema mitmekülgsuses
Kindlasti peangi mina kui erivajadustega naisena kohanema tava maailmaga - ei saa nõuda, et maailm kohaneb ainult minu vajaduste järgi. Kolmapäevane seminar koos joogaterapeut Manu Kollomiga on avastus taas mullegi, kas ja kui palju me inimestena üksteistest erineme või oleme kõik vaid erilised inimesed. On vaja elamise ja olemise julgust.

Olen kunstnik, kirjanik ja koolitaja. Viimasel ajal öeldakse mulle, et olen inspireerijagi. Psühhodraamaga olen tegelnud 10 aastat, saanud psühhodraama assistendi (Assistant of Psychodrama) tunnistuse. Veel olen õppinud Tartu Ülikoolis psühholoogiat ja eripedagoogikat, õpingud jäid napilt lõpetamata. Kuulun Suu ja Jalaga Maalijate Ülemaailmsesse Ühingusse, praeguseks on toimunud kokku 55 personaal- ja ühisnäitust. Olen kirjutanud raamatu “Ärge lööge mind enam” ja teinud kaastööd veel mitmele raamatule. Juulis ilmub minu teine raamat "Kohvi, palun jalaga - Õnn on olla õnnelik".

Maarja Kaplinski -  Olen tegelnud tõlkimise, muusika ja psühhodrasmaga. Seminaril soovin jagada mõtteid ja.kogemusi elust ja muusikast, teeme ka mõne teemasse sobiva harjutuse.

Sadamateatris. 1. päeva Hooandjatele tänu

Käisime Kristiga Sadamateatris. Vaatasime "Teineteiseta". Päris hea mõtlemapanev tükk.

Mängis Tõnu Oja - üks mu eluaegne lemmik meesnätleja.

Suur tänu kõikidele kümnele inimesele, kes andsid Hooandjas mulle tublisti hoogu juurde juba 1. Hooandja päeval😍  Minu raamatu ilmumist saab toetada tervelt 54 päeva veel Hooandjas  
https://www.hooandja.ee/projekt/kohvi-palun-jalaga

Oli hästi mõnus ja vahva teisipäev, 7. mai. 

Hea oli kohtuda uue ja vanade tuttavatega. Ja hilis kevadõhtul Tartus natuke jalutada oli mõnus.

"Kohvi, palun jalaga"

on nüüd paar tundi avalik projekt Hooandjas https://www.hooandja.ee/projekt/kohvi-palun-jalaga 

Inglise keeles https://www.hooandja.ee/en/projekt/kohvi-palun-jalaga

Minu sees on raamatu sünnirõõm. Sellest olete ehk juba aimanud ammu.  On olnud julgust taas kirjutada, ja hoogu on ka jätkuvalt mul. Palun, minu inimesed, kes soovite lugeda minu ausaid mõtteid elust - olust erivajadustega naisena, andke pisutki veel hoogu mulle juurde toetades Hooandjas südamehääle järgi raamatu tegemist ja esitletust juba kahe kuu pärast. Kõikidele toetajatele kingitused minu poolt: aitäh sõnast kuni päevani minuga 😊💖







 Minu  ettevõtmist saate toetada 30. juunini. 

Ja veel tulevad...

- näitust Nõmmel 31. mail.
- seminar Tartu Rahvaülikoolis 15. mail.

Juunis loodetavasti rahvusvaheline näitus ERM-is

13. juulil suurüritus mulle IAT päev ja raamatu esitlus.
 

Jälgige reklaami ja infot!!!

Veel pean mahutama palju asju vahepeale, mis on väga vajalikud sündmuste/üristuste õnnestumiseks.

Varsti kirjutan projekti magamisele 😋

Loodan, et mu uued ja vanad isiklikud abistajad suudavad hullumeelse minu tempoga sammu pidada 😍

Hooandja...

... projekt "Kohvi, palun, jalaga - õnn on olla õnnelik" saab avalikuks lähima päeva jooksul, hiljemalt homseks.
Siis algab reklaamine. Mida pean ka natuke õppima - ma tunnen, et reklaamises ei ole eriti tugev, kuid saabki olema päris huvitav kogemus mulle. 

Tuli enda meelest väga minulik projekt. Minu meelest. Olen rahul. Tõesti rahul juba projekti ettevalmistamis asjadega ja kaasamõtlejatega. Paar nädalat möödusid huvitavat ja põnevat.
Ja mulle meeldis seegi, et keegi ei nõudnud eriti midagi. Pigem tuleb mul endal nõudmine endale, et tehtud vaev ja hea idee projektina õnnestuks lõpuni. 😊

Aitäh, kallid minu inimesed, kes aitasite projekti valmis teha, kirjutada, värve ja mõtteid lisada!!!
Eriline tänu Maarja ja Kristile! Aga ka Nansyle, Dianale, Piretile ja Kaupole aitäh! Otse loomulikult suur tänu Tuulikesele Hooandjast!

Veel kuu tagasi ei osanud uneski näha, et julgen Hooandja projekti teha . Peast oli mõte mitu korda läbi käinud...

Tuleb olla lollikindel uskuja

... ja siis ühtäkki äkki kasvabki lootus, et leidubki maailmas veel tüdrukuid, kes on huvitatud isiklikku abistaja tööst.
Olin tõesti nõutu meelega. Kuu poolteist. Noh ei olnud eriti huvigi töö vastu... Ainult üks mitme sajast tundis huvi ja ehk näeme suve teisel poolel... Vähemalt seegi mul lootus.
Aga täna pakkusid pea üheaegselt teineteisest sõltumatult kaks tüdrukut end isiklikuks abistajaks. Esmamulje on neist mõlemast väga hea. Kohtumised said ka mõlema tüdrukuga kokkulepitud. 😊
Loodan  väga, et kevad ja suvi saab asjalik ja põnev ja igati vahva nagu olen talv läbi unistanud ja soovinud!!! Ja pisut rohkem hullumeelsemgi, kui oskasin veel kuu kaks mõeldagi...
Kuid elame - näeme!!!

Asjad, õiged asjad juhtuvad ikka õigel ajal  või pisut hiljem õigel ajal 😉

See hea lootus paneb uut energiat minu sisse, et mu tegemised - toimetused saavad ilusti kenasti viis korda järjesti tehtud.

Kastre valla arengukava arutelul

osalesin täna õhtul.
Mulle meeldib, et arengukavas on sees lähisuhte vägivalla all kannatavade  naiste (miks mitte  ka meestele) varjupaik. ´Kuigi nüüd ma naeratan maailmale, siiski mäletan ja tean , kui palju on vaja toetust, abi ja julgutust ohvrina sellest välja tulla ning   kui suur on hirm mittemõistmise eest... Ja praegu Eesti valitsuses toimuv ja tagasiastunud ministri Kuusiku oletatav juhtum toob küll minule külmavärinad... Ma ei ole eriti väga poliitikas bloginud, aga... See kõik on hirmuäratav nii üht kui teistpidi... Mina, kes olen õudusest enda seest välja rabelenud, käin õhtuti jälle mööda tuba ringi, kontrollin, kas näiteks uks on lukus jne... Kuigi püüan kainelt mõelda, et õudukas oli kunagi ammu ja ammu ning tõenäoliselt ja usutavasti ei  kordu selliselt nagu siis, mitte kunagi enam... Õnneks.

Aga nüüd tagasi arengukava juurde.
Arengukavas on ilusti ja kenasti sees ka isikliku abistaja teenus.

Lisaks saab täna minu kommentaarist ligipääsetavus igale poole arengukavva kirjutatud. Seda sellisel kujul  seal veel ei olnud.

Kahju, et valla arengule on mõelnud kaasa nii vähe elanikke...

Vallavanem Priit muretses, kuidas meelitada hooldekodu "Härmalõng" töötajaid juurde... See salamisi toetas omamoodi mind. Mul on ju sama küsimus, kuidas meelitada isiklikke abistajaid enda juurde...

Usun, et Kastre vallas läheb elu - olu rõõmude ja muredega hoogsalt edasi.

Aitäh Kristile, kes abistas mind täna Mellistes!

Isiklik abistaja

Vajan isiklikku abistajat Töö sobib suvekski hästi üliõpilastele ja / või neilegi, kes soovivad uusi kogemusi ja väljakutseid, avardada omaenda silmaringigi ning teenida lisaraha.
Minu isiklikuks abistajaks sobid Sina, kui oled kohusetundlik, usaldusväärne, rõõmsameelne, rahumeelne, tolerantne, julge ja keskmise füüsilise jõuga. Ja kui tunned, et soovid uusi väljakutseid ja kogemusi omaenda ellugi abistades füüsiliselt mind ning unistad veidi rahagi juurde,  siis oled õige inimene.

Isikliku abistajana on Sinu tööülesanne mind füüsiliselt abistada nii kodus kui  tööl, samuti kõikjal, kuhu lähen.  Suve lõppu poole ootab minul reis näiteks Rootsi, näitusega.
 Elan täisväärtuslikku elu energilise ja rõõmsameelse naisena Sinu abiga. Isikliku abistajana abistad mind füüsiliselt nendes toimingutes, mida ütlen ja millega mina füüsiliselt toime ei tule.Kindlasti ka  minu ratastooli käsitsemine. Naljaga võin öelda, et isikliku abistajana oled mu käed ja jalad,  või oled minu vari!    Ma ei vaja ma ei vaja kõrvalabi 24/7. Teen oma jalgadega ise palju kodu- ja muid toimetusi. Nii võivadki tööaja pikkus oleneda paljudes asjaoludes ja tegutsemistes, st on paaritunnilisi tööpäevi, aga mitmepäevalisi tööaegu - kõik saab kokkuleppida mõlemale poolele sobivalt. Olen  paindlik nii palju, kui võimalik. Kuus vajan kõrvalabi keskmiselt 125 tundi, suvel rohkemgi. Sina võid töötada ka vähem tunde.

Väljaõpe minult töökäigus. Töö saad selgeks mõne päevaga. Eelnev töökogemus ei ole oluline. 

Tunnitasu hea. Lisaks tasun töölkäimise kulud jne.
 Töölepingu saab MTÜ TM Loovusega.
Tule tööle minu isiklikku abistajana ja muutame üheskoos kevade - suve 2019 meeldejäävaks!

Minu ja isikliku abistaja töö leidmise  korral võta julgesti kontakti minuga: tiia.jarvpold@gmail.com  ja/või 5529317 (vastan ka sõnumile).  Ole hea kirjuta, palun, miks pean Sind valima enda isiklikuks abistajaks s o motivatsioonikiri paari lausegagi!

UPS - Kuldvõtmekesest kasu

Sain teada facebooki sõbralt Kristiinalt, et mu isikliku abistaja teenuse kogumik liigub praegu Tervishoiu Kõrgkooli tunnis ringi 😊 (http://www.tiiajarvpold.ee/p/isiklik-abistaja.html leiate kogumikku ka  siit mu leheltki)

Mul on tõesti hea meel, et kogumik ei ole ununenud seal ning on ehk natuke kasugi temast!
On tunne nagu oleksin tõepoolest juba väikese õpiku autor ja IAT spetsialist... 😋 Iseenda kogemuste kaudu.

Kui leiaksin hetkel uue isikliku abistaja ka veel, siis oleksin oma elu - oluga rahul väga. Hetkel on keeruline hetk. Saan appi paluda aeg - ajalt vaid Kristit, kindlasti arvestama pean tema isikliku elu - oluga. Seega, minu kallid endised abistajad, kellel võimalus ja jaksu, äkki mõni päev võiksin teidki paluda, seni, kuni léian uue ja hea isikliku abistaja. Kirjutage ja heliśtage mulle. Riputan uued töökuulutused ka igale poole.

Volbriöö video - ise tehtud, hästi tehtud

Mässasime video montaaziga midagi poole neljani öösel.
Valmis sai video!
Meil Kristiga on see esimene minivideo, mis läheb loodetavasti avalikkuse ette. Hooandja projekti. Mina nägin palju vähem vaeva. Kristi tegi montaazi, pani kokku, isegi subtiitrid alla... Mina seda muidugi oma silmaga ei näinud, kuidas Kristi telefonis toimetas. Olime mõlemad omaenda kodudes, kuid meid sidus facebooki messenger...

Arvutasin kokku, et video tegemisele kulus umbes kümme tundi... Ei ole lihtne töö!
Mina olen väga rahul  tulemusena. Seda enam, et see on tõesti esimene video, mis on küllalt tähtis . Mis peab hoogu juurde andma...

Usutavasti mina ja Kristi saime tegemisestki hoogu juurde. Ära tegime - see on juba midagi edaspidiseks!

Loodetavasti Hooandja kampaania, mis  lähiajal peaks algama,  läheb hästi.

Uus kogemus igal juhul. Juba algus on hoopis teistsugune - loov - kui kirjutada tavaline kuiv projekt...

Mitmesse päeva võiks mahtuda kogu elu tegemised...

 Minu vastus: täpselt nii paljudesse päevadesse, kui palju päevi elame.

Täna oli isiklikul abistajal  Nansyl viimased töötunnid. Ta oli kuidagi kurb, et ta ei suutnud teha rohkem mu elus, sest mina olin nagu pidur... Mul veidi paha tunne, sest Nansy oli  hea abistaja. Teadsin, et Nansy tahtis rohkem , võib - olla mitme aasta minu  töö ja soovid ära teha... Teisalt, andsin ise endale parima kahe kuuga. Oma kodule. Oma elule. Tundsin, et rohkem ma ei suudaks...  Tegin niigi äkiliselt palju ootamatusi asju, millele olin küll kaua mõelnud, kuid siiski veebrauris veel ei osanud mõeldagi, et juba märtsis hakkan mölluga pihta...  Kindlasti ei saa kodu eales valmis - selles olen ammu aru saanud... Praegu ootan akutrelli ja aknapõskede uuesti tegemist jne. Selleks tulevad appi poisid. Seda tean ammu jõuluajast...
 Isiklik abistaja abistab ju kliendi nii palju, kui palju klient vajab. Mina luban alati oma abistajal endal ka olla veidi loov - see annab tööle  värvi juurde. Teeb usaldust.

Pea 20 aastaga on olnud nüüd 92 isiklikku abistajat. See tähendab, et on  olnud 92 kohtumist ja lahkumist, 92 arvamusi ja asjade panemisi mu kodus, 92  väga erinevat inimest ... Ja mina üksainus olen suutnud jääda  kuidagi iseendaks ning teha  ja hoida oma kodu endalikuna. See on uskumatu... Ka mulle endale. Vahel suht keeruline, kuigi näib mänglevat kerge. On mulle nagu proovikivi, kas suudan jääda iseendakski.
Ja igal isiklikul abistajal on olnud oma hea oskus. Täpselt ühesugusi abistajaid ei ole ega saagi iialgi olla. Ainus asi on olnud neil täpselt ühine - olla minu isiklik abistaja...

Tihti pean mahutama ühte tundi kümme asja, mida isikliku abistaja abiga teha... Ma ei kujuta ette, et rohkem mahuks... Ja kui mahutaksin rohkem asju ühte tundi, siis tekiks mul tunne, kas järgmisel  hetkel saaks  elu otsa - kui kõik saaks ühtäkki otsa...