Kaotajaid ei olegi.
Tänane või õigemini eilne päev juba tõi selguse, et projekti mitte läbiminemisega ei kaota me mitte midagi. Kui ainult suhteliselt väikese rahasumma, mis oleks küll olnud IAT päeva korraldamisel kasuks tulnud... Me kõik projekti mitte läbiminemisest õppisime mõndagi.
Aga
Kuldvõtmekese päev saab olema täpselt samal ajal ja täpselt samas kohas nagu projektis plaanisime. Kastre vald mõtleb ilusti kaasa ja pisut rohemgi kui mina isiklikult lootsin.
Tulevasest üritusest lähemalt uuel nädalal.
Ja loodan, IAT-ga saab olema meie vallas edaspidigi hästi. Kuigi mina ausalt olin kangekaelne ja põipäine ja kirjutasin veel sotsiaaltöötajale Karmenile IAT-st nii nagu asjalood on. Sest põgusa vestlusega minu meelest ei saanudki, kui tunnikese kohtusime, tähtsaid asju selgeks räägitud. Hästi hea on see, et oleme nüüd teada saanud üksteise eesmärke, mina valla omi kahjuks küll vähem ja kaudselt. Mõttetöö käib. Ja usun, et minu kogemuste teadmine kulub marjaks ära vallamajaski. Saab ju noppida parema välja. Lõpuks mõtlesin ja ütlesin , et mul pole veel mingit soovi enda elu põhja lasta. Sest tean ju, kui raske sealt taas üles ronida.
Ma loodan, et ei häirinud taas palju.
Häirin ju lapsest saadik ja pidevalt ühiskonda... Arstid mõtlesid mulle ikka hea vabanduse mulle välja - aitäh neile selle eest!!! 😂 Ma ise arvan viimasel ajal, et see ei ole enam hea vabandust... Soovin lihsalt olla ja elada, teistele anda endast selle, mis on minu jaoks oluline. Igaühe enda valik, kas ja kuidas selle võtab või jätab.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar