Mu süda särab ja armastab vikerkaarevärviliselt. Õnn on olla õnnelik, kuid vahel on vaja ka pisaraid.
reede, aprill 05, 2019
Unelmate ateljee...
... saabki lõppude lõpuks olema mu tagatoas. 😋 Millist olen mitmeid aastaid unistanud... Kuigi olen püüdnud aeg - ajalt ikka paremaks ja paremaks teha, kuid ikka ei ole see see olnud. On miskit puudu jäänud...
Ateljee ei ole veel sugugi valmis. Loovas seisus alles. Laua värvisin ise...
Tudunurk jääb ilusti teisse nurka, kus ikka olnud.
Riidekapp saab vaheseinaks.
Aga tudunurgas veel targupidi kõik. Tapeetki panemata. Ostmatagi.
Kes ei ole ammu või paar päevagi minu juures käinud, see ei tunne varsti jälle mu pesa äragi 😉
Mind endki üllatab, kuidas suudan vahetevahel hetkedega või paari hingetõmbega teoks teha, millest olen aastaid unistanud... Selleks on kindlasti selliseid lisakäsigi vaja... kuid mitte ainult. Ja mitte ka palju raha. See, mis praegu tehtud, on tegelikult minimaalse rahaga... Võib - olla on see mõnele lugejale mõistmatu.. Kui oleksin rahale, mida ju väga üleliigset ei olegi alati, siis oleksin unistuse täitumise ja remondigi edasi kaugemale lükkanud... Unistusi tuleb aga julgesti teoks teha, siis saavad uued unistused päriselt sinu/minu sisse tulla. Võib öelda, et unistused tulevad ja lähevad, vahel ka suht tihti ununevad, kuigi öeldakse ka unistada tuleb suurelt. Tõeline suur unistus ei kao aga ennem, kui ta julgelt ja ootamatult ellu viia ning tagant järele unistust tänada ka, et aitäh piinasid kaua ja ei lubanud unustada hetkekski, mida mu hing ja meel tegelikult igatseb.
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar