Üle 5 aasta panin praegu Töötukassasse ka tööpakkumise isiklikule abistajale. MTÜ TM Loovuse kaudu. Ametlikumalt ikka.
Poolteist tundi peaaegu nägin vaeva ja higi 😋 Sealne keskkond uus. Ja soovitused ja nõudmised on hoopis muud kui riputada töökuulutus facebooki...
Tööülesandeidki võiks kirjutada 4000 tähemärkiga. Juba isikliku abistaja ametiga ei tahtnud vorm leppida...
Kui öeldakse, et tööpakkumine võiks võimalikult lühikene ja väheste sõnadega, siis jah... Kuidagi hästi vastuoluline üleüldse see asi. Mul tuli teadmine, et parim on jääda iseendaks ja olla sihikindel tööpakkumiseski. Uskuda, et leian ikka ja alati uusi häid isiklikke abistajaid.
Viimati olin Töötukassasse tööpakkumise pannud 2014 jaanuaris... Ei mäletanud ise, et nii ammu.
5 aastat olen leidnud sõprade - kõrgkoolide - facebooki kaudu. Seda on päris huvitav mõelda.
Kuid, mis mõõn hetkel on, et keegi ei soovi eriti tööd ega mingeid uusi väljakutseid tööelus, sellest ei saa aru ma...
Just eile Diaga rääkides, tõdesime, et mida rohkem netti ja nutikaid, seda vähem on tööelu suhtlemist. Ei soovi mõeldagi, kuhu niiviisi jõuab maailm...
Kuid jah, otsin ikka isiklikke abistajaid.
Leiangi alati ükskord niikuinii.
Kannatust peab olema vahel lihtsalt rohkem.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar