Kass Paksu hakkas sõitma uute koju 😍 Loodan, et oma uue perega saab ta peagi sõbraks, kuigi oma uut perenaist Hannat hammustas autosse jõudes... Küllap oli stressis ja hirmul: tullakse ja toppidakse autosse... - ajab ju tigedaks... 

Toas jooksis minu juurde, et päästa mind veel...  Raske oli pisarat tagasi hoida. Ehk Paksu oli minule tänulik nii. 

Minu juures oli hommikust, umbes kolmteist tundi. Ainult. Nunnu oli. Magaski päeva minu voodis.  Vahelpeal jalutas ringi. Sõi. Enne ära minekut tegi veel häda... Ta on harjunud õues käima, mina teda õue ei lasknud... ega ta ei küsinudki õue. Õhtul lubas end mul paitada, jalaga. Ta sai viimaks minust aru, et ma ei saa teistviisi paitada. Nurrus. 

Bongo vahel vehkis käpaga. Hiilis uurivalt.

Pätu hakkas tatitama - tema oli kõige vihasem, kuigi hoidis eemale. 

Ongi miski möödunud...

Toredad naabritüdrukud ei jookse hommikuti tädi Miia juurde ratastooliga  mängima...  Viktoria oli alati abivalmis ja vahva naabrinaine... Loodan, et neil läheb uues kodus veelgi paremini, kui siin... 

Millegi lõpp

on 

millegi algus.

Kõikidele.