Hommikul mõtlesin, et vaja kasutada sületeenust minnes kohtuma valimiste raames vallavanem Priiduga ja Eiki Nestoriga.
Segadus oli vähe toimumiskohaga, kuid libedus tegi oma töö. Üritus toimus ikkagi külaseltsis minu trepikojas, mitte Loomemajas, kuhu on ligipääs ratastoolile nulli lähedane. Kuid esimesele korrusele tabas meid hea üllatus - ei olegi vaja kaugemale minna. Reklaamil oli ka külaseltts, sellepärast plaanisingi kohale minna.
SDE-s olen minagi muide liige. Väga passiivne. Üks kord saan öelda, et olen passiivne. Miks - see ehk ei ole tänane teema. Ei jagu aega ega samuti abistaja tunde, võib - olla suur poliitika ei ole mu jaoks...
Aga sain hakkama sellega, et küsisin või tõin esile selle, millest olen ammu - ammu mitte arusaanud ja millest oleme paljudega omavahel rääkinud... MIKS ei saa puudega inimene oma elu kindlustada, kui ta seda soovib.? Nägin salamisi, et sellist teemat ei osatud oodata... Kuid sai selgeks koheselt, et otseselt polegi see keelatud, vaid kindlustusfirmad ise ei suuda riske võtta. Mulle lubati asjaga edasi tegeleda ja arutada. Oleksin isegi nõus kaasa rääkima.
Sest et
usun, kui soovime võrdsust kõikidele, siis on elukindlustust ka üks võrdne valik, kas on soov või ei ole soovi oma elu kindlustada. Tõenäoliselt mõtlevad sellele suht vähe puudega inimesi. Neile on suured küsimused, kuidas üldse ellu jääda. Kuid mina usun, kui aind rääkime, kui kehv on meil ikka elu - olu puudega inimestel - siis jah, vabandage, see ei vii kuhugi, ei vii uuele tasemele, et puudega inimene - kui ta ise vähegi suudab - hakkaks iseend väärtustama. Et keegi teine ei vastuta tema eest...
Seegi on hoopis pikem jutt.
Ma tõesti täna ei jaksa lõputult blogida.
Tahaks ka paar rida veel raamatusse kirjutada juurde. Olen püüdnud raamatuga tegeleda ja kirjutada iga päev või õigemini iga hilisõhtul.
Hommikul mõtlesin, kas saan või ei saa teha ära selle küsimuse küsimise...
Sain.
Oma valla toimetused meeldivad mulle.
Vallavanem Priit on super vallavanem.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar