See on üllatus (köögi)botaanikaaias

Aga mul on (vähemasti üks) uus isiklik abistasja olemas. Töökuulutuseta. Suurema peavaluta. Ta ise eile hilisõhtul küsis, kas ta sobiks ja kas saaks hakkama. Täna tuligi kokkulepitul ajal üle ukse esimest korda minu poole... ja uskuda või mitte, kuid leidsime hetkega selle arusaamise, mis minul ja isikliku abistaja vahel peab toimima hakkama.
Nansy on minu naabritüdruk kõrvalt korterist.
Elus juhtub tõesti imelikke häid üllatusi, mida ei oska uneski näha!
Nagu juba mõned tüdrukud ennegi on teinud, oli Nansy avalöök kohe vägagi töine. Pikemalt aega olin  mõelnud, et tahaks suurt koristust, kas või midagi muuta teisiti, taaskord kenamakski... Ette plaanimiseta sai köögist botaanikaaed ja nii edasi. WC ja dshusiruum sai säravama ilme. Tõesti värskem tunne.
Veel olen saanud osava tüdruku, kellele meeldib soenguid ja patse teha, meiki teha.
Usun, et koos on võimalik ka remondi jätkada ja täpselt nii nagu mina soovin... Ja teisigi asju. Ainult kuskil mujal käia ja möllada, Nansyga ma ei saa väga. Tal isiklik elu - olu ka. Aga noh , mujal rallida saan teistega loodetavasti.
Tänased pildid.

Kui möllatud saime  õhtul enne kümment lõppetasime, arvasime Nansyga mõlemad, et meil on ees põnev ja rõõmus aeg.

Mu kõne ei olnud ka probleem Nansyle.

Inimesed mu elus tulevad ja lähevad - seda muuta ei saa. Paljud jäävad alatiseks. Paljud tulevad korraks nagu mingit sõnumit tooma, et jääme siiski iseendaks ja leida vaid oma tee. Nii mulle kui ka neile endale.

Tuleb vaid uskuda ja looda.

Veel öeldi täna, et ehk teha mu näitust Elvas. Millalgi. Olen nõus sajaga. Sellele mõtele tuli inimene, keda olen elus näinud ainult korra. Ta käis ühel näitusel, ja siis jäigi mõtlema mu näitusest...
Jumalas armas!

Oli hullult lahe päev.