Elukindlustusest

Ups, vastus Monika Haukanõmmelt minu küsimusele, miks ei saa puudega inimene enda elukindlustada, vägagi positiivne, mõistetav ja siiski ootamatu (vähemasti minu jaoks):

Mis puudutab puuetega inimeste elukindlustust siis on siin kaks erinevat lähenemist. Esimene, kui kellelgi on tõsine terviserike või tervisekahjustus, siis kindlustusettevõte saadab inimese nn täiendavasse tervisekontrolli ja palub hinnata tervislikku seisundit. Igal taolisel juhtumil, väidetavalt, läheneviad nad individuaalselt ning hindavad riske. Üks on selge, kui tervisekontrolli tulemusel tuvastatakse 5 korda kõrgem suremustõenäosus kui tavaolukorras (nt vähi 4-staadium), siis elukindlustuse lepingut lihtsalt ei sõlmita. Muidugi võidakse seda teha, aga sellisel juhul on kindlustusmakse nii kõrge, et kaob igasugune tahe leping sõlmida nii inimesel endal kui ka kindlustuspakkujal. Lihtsalt infoks, et rahvusvaheliselt olevat kindlustusettevõtetel kokkulepe, see 5x suremustõenäosus. 
Teiseks, kui aga puudega inimesel on liikumispuue aga muidu terve nagu purikas, või ühel käel puudu 3 sõrme, siis elukindlustuse sõlmimiseks takistusi pole. Ühtegi takistust meie seadustes puuetega inimestega elukindlustuse sõlmimiseks ei ole. Pigem on küsimus riskihindamises ja kindlustusmakses.

Siiani on siis millegipärast ekslik arvamus olnud. Nii liikumispuudega inimeste endi seas kui ka kindlustusfirmadel. Võib - olla kindlustusfirmadel üldse mitte pahatahtlikki, võib - olla puudub neil tõesti teooria kui ka praktika. Monika ohkas ka, et tema jutt on ainult teooria... 

Usun, et järgmisest kuust hakkan praktikaga tegelema!!!
Muud ei jää üle. 
Sooviksin, et kindlustused ei ütleks lihtsalt raudkindlalt ei, kui kuulevad sõna puue. Las jääb siiski kliendile ka mingigi valik ja otsus.
Ma ei usugi, et kõik tormaks iseend kindlustama. Väga paljudele on tähtis tegeleda igapäeva ellu jäämisega. Paraku on nii. 

Soovin niikuinii omad maalid ka kindlustada. Siiani on ainus küsija olnud, kas maale näituseks kindlustada, Swedbank. Minule see küsimus tohutult meeldis tegelikult. Aga minu kindlustusfirma, kus mul kodukindlustus, on öelnud jällegi ei saa näitusteks kindlustada. Eelmisel sügisel küsisin ka näituse korraldajalt näituse ajaks kuidagi maal kindlustada - jahmatati ära, mida ma veel soovin... Kuigi nagu olen aru saanud, on mujal maailmas igati normaalne suhtumine... 

Põnev saab mul olema. 
Aga elamine on üleüldse risk. 
Kindlustusi küsimine väike risk. Kaotada ei ole nagu midagi. Võida aga küll 😉

Eile just mõtlesin sellele, kui kaks inimest, kes on saanud mulle tähtsaks ja kalliks, teineteisest sõltumatult, tänasid mind olemas olu eest... mõtlesin sellele, et seda olemas olu ei saagi keegi kellegil jätta ega võtta ega rahaga kinni maksta..  See kas on või on vähem või ei olegi. Tegelikult on see ka nii. Mind  näiteks on lihtsalt vaja - kas ma ise usun või ei usu... See on see tunne , vastuvõtmine ja andmine, mis on nähtamatu ja ometi tajutatav... See väga - väga isiklik.
Kui ma olengi vahetevahel mõelnud, miks ma üleüldse elan sellisena nagu füüsiliselt olen, siis järjest rohkem saan neid sõnumeid läbi õhu, et mu hinge ja vaimselt tugevust on lihtsalt vaja... Ehee, ma ise ei teagi, kas olen tugev või nõrk... Olen vaid naine... ja selline nagu olen ... Aga need head sõnumid annavad ka mulle jaksu ja jõudu juurde olemiseks.

Hoidkem end😍