Minu meelest on täna Eesti meelsete inimeste päev, kes on läbi raskuste oma riigi iseenda kaudu edukalt edasi viinud. Sada ja üks aastat. Põlvkonnast põlvkonda... Ja mitte ainult. On ju väga tublisid inimesi, kellel on kodumaad ning ometi on hingelt ka Eesti meelsed.
Mind hämmastab ikka ja jälle ütlemine: "Riik ei toeta ja ei ole veel tasemel" jne.
Kes on riik?
Meie ise.
Meie sõbrad ja kallid.
Mina ise.
Kuidas siis suudame pahameelt tekkitada ikka ja jälle iseendale... Minu m0eelest see ei lähe mitte.
See on laiem teema. Pidupäeva mustad toonid ei sobi.
Usun, et täna on Eestimaal hea ja väga ilus elada.
20.19 kallistame.
Tõenäoliselt mina olen siis füüsiliselt üksinda. Kuid oma mõtetes kallistan oma inimesi 👪😉
Eile oli tore ja äge minu päev. Kuigi nagu elus ikka oli eile ka pipratera suhkrutükis. Seda pipratera ma tõesti ootanud, kuid jäägu see eilsesse - täna läheb elu edasi uute piprateradega...
Soovisin tundeid kingitusteks. Saingi kingitusteks lugematul arvul tundeid - olen tänulik nende eest.
Veel pilte eilsest.
Õhtul oli nalja ja lapsemeelsust palju - palju. Diana ja teised ajasid mind nii naerma, et naersin end hingetuks.
Jõin esmakordselt pokaal varvaste vahel võiõlut
(koostisosad kanes, karamelli ja vahukoor, ei tilkagi alkoholi),
Väljakutse nr 1
Väljakutse nr 2.
Diana otsustas, et võib ja peab vahukoorega mängima. Laskis vahukoort äkki mulle suurele varbale - limpsi ära. Asja juures oli raskem osa mu naermine. Lõpuks olin vahukoorene. Ausõna, mul ei olnud ammu nii lõbus ja naljakas. Kes ütles, et mingis vanuses ei tohi vahukoorega mängida.... Lapsed ei või, vanad ei tohi - kuna siis võib lollitada...
Ujumise asemel sain mängida lauamängu põrandal.
Diana tõi oma lauamängu kaasa, mida Eestis vist ei müüagi.
Ma ei mäleta, kuna enne eilsest lauamänge mängisin...
Aitäh veelkord kõikidele eilse eest!
Aitäh Viktoriale, kes mind abistas salati valmistamisel ja muudes toimetustes, mis paratamatult peoga tulevad.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar