Iseolemine ehk hullumeelne samm...

Tuppa on väike filmimeestele valgustide panemiseks.

Mul vaja maja järgmiseks korraks.


Aga täna oli ERRI Iseolemise saate võttepäev.
Mäletate, kuskil jaanuarikuu alguses kirjutasin,  et sain jälle millegiga hakkama... Noo pakkusin Iseolemisele end ja oma sõbrannat Maarjat, kuna nägin reklaami, et saadetegijad otsivad hakkajaid ja inspireerivaid inimesi. Ausalt ka, ma ei mõelnudki, kirjutasin kohe. Maarjalt küsisin, kas on nõus. Välk ja pauk ja tehtud.
Üllatus oli see, et Iiris kirjutas tunni jooksul vastu.
Ja paar kolm nädalat olidki meilegi Maarjagiga ettevalmistustöö. Saade õnnestumisse saime isegi oma panuse panna - see meeldis mulle. Pisikene asjaajamine ja kaasamõtlemine.  

 

Iiris - Iseolemise toimetaja

 

Margus - saatejuht

Iirisega olime kunagi ammu kohtunud. Siis, kui sain rääkida kaasa lähisuhte vägivalla  teemal,  ja sellest ilmus  "Vaikijate hääled". Margus on päriselt veel lahedam, kui teleekraanil. 

Kogu tegijate meeskond oli hästi sõbralik ja rahulik. 

Mul endal oli närvikõdi sees. Mõni etteaste ei tulnud nii kiiresti välja, kui soovisin ja tegelikult teen... Aga mis siis ikka. 

Käisime Pokal, vanas vallamajas, praeguses uues Kastre sotsiaalteenuste keskuses, mis valmis Innovega koostöös. Kohtusime vallavanema Priiduga ja sotstöötajatega. Mina olin üllatuslikult keskuses esimene külaline. Nii äge!!! Vanal majal on nüüd lõpuks kaldteegi, mis on väga normaalselt sõidetav. Siiski oli kuidagi harjumatu vaadata vana maja nii uutmoodi. Endises vallavanema kabinetis on nüüd köök näiteks.

Koosolekute ja volikogu ruumis hakkavad olema tegevused.
Ja tänagi sooviti, et läheksin maalimis õpetama vahel ja kogemusnõustajakski...  Võtan pakkumise hea meelega vastu... Aga vaatap, kuidas see asi hakkab kulgema. Elame - näeme.

Hetkel silmad vajuvad kinni. Oli igati tore ja asjalik päev.
Ja vaarikatordi sõin Pierre´s ka. Mida veel päevalt saab tahta veel...

Ja sain veel Pierres teenindajat insipireeda. Mul oli rahakotist oma taskukalender maha kukkunud ja neiu tõi lauda... Mina kinkisin kalendri talle. Tal oli siiras rõõm. Tuli välja, et ta ka maalib ning mina andsin talle insipiratsiooni. Nii vähe on siis rõõmuks vaja.