Mul oli tõeline lõõgastus. Ei, mitte üldse spaas nagu tänapäeval moes on...
Olin külas Kristil ja Andrel. Mägede talus. Mul oli eile õhtul tunne nagu oleksin sattunud ajast palju - palju aastaid tagasi - ja see oli tõeliselt vahva ja armas. Lävepakud ja pliidasoojust, üle õue saun ja saunas vihmavesi, kopsikud ja panged, kuumad vihmaveepotid, kuivkäimla jne
Ja mul ega meil ei tulnud mõttesse, et puudub ligipääs igapäevaste pisiasjadelegi.
Kõik oli ju ometi olemas!
Nägin Kristi silmades, et ta on uue koduga super rahul ja hästi õnnelik, et saab luua omaenda kätega kodu. Uskumatu, et veel on noori inimesi, kes soovivad ja suudavad õnnelikud vähesegiga...
Mul oli ka esimestest hetkedest seal hästi mõnsa olla.
Täna sõitsin Rakverest tagasi üksinda. Taas oli mul omamoodi mõnus tunne.
Enne bussi tutvutas Kristi mulle Rakvere linna. Natukene. Ma ei olnud eriti Rakveres jalutanud.
Loodan ja usun, et kohtume Kristiga varsti jälle. Sest meil jäid mäed vallutamata. Lihtsalt pimedas öös poleks olnud miskit näha ja hommikul nappis aega. Andregi pakkus mägede vallutamiseks lahkesti oma abi...
Ja ujuma peaks ka minema.
Mul on olnud siiski ägedad isiklikud abistajad, kellest on saanud kallid minu inimesed ja kellega on tore aeg - ajaltki vahva koos olla. Usun, et mina olen ka neile oma inimene.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar