Täna sai palju asju selgemaks. Soovisin iseendale ammust aega juba hingerahu. Mul oli see kuhugile siiski kadunud... See ei olnud kindlasti deprekas... See, mis kadunud oli, oligi hingerahu ja hingerõõm. Tegin täna iseendale imelise kingituse leides taas hingerahu ja ehk rohkemgi, kui lootsin. Olen selle eest hästi heasti tänulik iseendale kui kohtumistele. Usun, et andsin omalt poolt Väikesele Nõiale Marilynile mõndagi juurde.
Lõpuks Zeppelini Maxima poes tuli järsku juurde vanem härra ja küsis:
"Kas teie olete kuulus kunstnik?"
Hetk segadus. Vastasin naeratusega, et olen küll.
Härra ütles mulle kiitusi ja häid soove, kinkis ühe kommi. '
Nii armas!!!
Ammu ei ole midagi sellist juhtunud ühel samal päeval... Sellisedki hetked annavad olemise jaksu juurde 😉
Kodus sattusin Hannaga wc ja dšussiruumi koristamisehoogu.
Lugesin ka paljutõotavat emaili
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar