... ja stress/deprekas möödubki 😁
Loomulikult peab enne kardinate vahetamist akent pesema. Siis saab kogu maailm puhtam ning südames rõõm säravam.
See minu retsept, mis mõjub alati hästi endale.
Üleüldse igasugune väiksemgi koritus ja muutus kodus on hea ravim pingedele. Kuid see ravim saab tulla siis, kui pingeprii ees. Kui ma tunnetan, et tuleb midagi ette võtta, et lollakast ja mõtetust sügavusest üle hüpata. Mitte füüsiliselt.
Eile õhtupoolikul tuli sügavus laviinina mulle peale.
Kõik näis tühine...
Sain aru veelkord, et tugev inimene julgeb nõrk olla. Vahetevahel. Vahetevahel lausa peabki väga ootamatult kaotama end, et taas end leida.
Viimasel ajal olen kuulnud vaid enda kohta häid, kogunisti (tundub) ülistavaid sõnu... Muidugi on hea kuulda.
Aga see väsitab ka. Mõnikord. Eile näiteks oli see mõnikord. Hakkasin lihtsalt mõtlema, kes olen ning millega hakkama saan...
Mul hakkas häbi.
Jubegi...
Ma isegi ei saanud aru miks.
Igat sammu oota... Kannatanud olen nii palju, et äkki elan igavesti - seda ma ka väga ei tahaks... Tegelikult nähakse väljapoolt sära ja tublidust mul... Aga kuidas ma olen üksi, kuidas saan toime päriselt... Kas on kõikel siiski ´üldse mõtet... Kuhu püüan jõuda...
Olen ainult naine.
Inimene.
Täna hoopis parem tunne.
Kergem olla.
Nutsin end tühjaks eile.
Pärast aknapesu - selles abistas mind küll isiklik abistaja Viive - sain isegi spontaanselt valmis vaarikatte - maali. Tuli iseenest välja. Ma ei mõelnud ka. Lihtsalt panin värvi õgesti. Väga omapärane ja minulik lõpptulemus. Usutavasti homme näete seda mäkerdus.
Kõik läheb edasi.😉😊💓
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar