Naisteleht

https://naisteleht.ohtuleht.ee/895332/sunnitrauma-tottu-ratastoolis-naine-ma-ei-maali-jalaga-ikka-varvide-ja-pintsliga-

Mulle endale meeldib.
Mina ise ostsin ka paber - Naistelehe. Omaenda ajalehtede lugulaulude kokku. Ajalehtede ja ajakirjade kogu on mul üks riiuli täis küll...

Mind end üllatas selles loos, et ajakirjanik Silja kirjutab, et mu käepigistus on kindel...  Siiani olen arvanud, et mu käe andmine teretamiseks on lihtsalt moe pärast st see ei saa füüsiliselt kindel, kuigi mu mõtetes küll... Või miski selline tunne...  Seletamatu tunne. Kuigi kätt olen alati julgelt ja vapralt, ning ebakindlus on jäänud minu sisse varju...

Täpsustuseks jõulukaardi teema juurde, et minu kaarte saavad ainult minu kallid ja lähedased. Kaarte teen kingituseks oma kulude ja kirjadega, Martini abiga, kes kujundab. Müüa oma kaarte veel ei tohi ega ole. Minu VDMFK ei luba. Veel. Loodan ja usun, et  ükskord saab olema ka jõulukampaanias minugi kaart, kui valitakse mõni mu maal välja, et kaart teha. Ja ega ma väga ei igatsegi oma kaarte müümiseks, sest originaal maal näitusel näha on hoopis teistsugusem elamus...

Siiski pean tõdema ja tunnistama endale, et kunstniku elu ja töö on lahe ja põnev, vahel raskegi - seda enam on tulemuste rõõmud ülekaalus.