Vabaduse ingli olemine...

... on mu Südameleekides...
Võib - olla on selline tunne praegusel hilisõhtul kõige õigem. Need kaks mu maali, mis täna said uskumatuid häid sõnu.
Armastuski sai häid sõnu.

 Pärast näituse avamist Salemi kirikus ma nagu ei soovinud kohe koju tulla... Sattusime siis Hannaga ka Pangodi järve äärdegi hästi natukese ajaks. Istusin küll autos - mu ratastool ja Sillu vanker olid pakkitud - aga sellegipärast oli mõnus kaugusesse vaadata... ja lihtsalt olla kuskil olemas...

Mõistsin täna taaskord, kui tähtis ja vajalik on olla olemas ja olemine. Ehk tõesti füüsiliselt ma ei saagi olla päris vaba, aga vaimselt ja hingeliselt saan anda oma olemise rõõmu väga väga paljudele...

Pärast teenistust oli pooleteist  tunnine vestlusring. Sain rääkida Armeerika pastoriga, Läti ja Leedu kunstiinimestega, omaenda lapsepõlvesõbranna Külliga. Vestlust juhtis teine Külli. Mina ei mäleta nii rahvusvahelist seltskonda oma näituste ajaloos. Vahva ja asjalik.

Maarja laulis ühe laulu.

Avamisest ei ole mul hetkel kahjuks ühtki pildi. Tehti küll hästi palju pilte. Ja nagu aru sain pannakse varsti youtube´i jumalateenistusest video. Sealgi peaks saama mind näha. Meie Hannaga ei saanud oma telefoniga ültki teha...

Aitäh Hannale ja paljudele teistele, et olite täna ja olete olemas 🙂 Nendeta ei saaks ma pooltki nii tänulik olla tänase eest kui olen

Esimesi hetki kolmapäevast Salemis, kui hakkasime näitust ülespanema.