Õitseb!!! 😉

Täna tegin ära ammuse lillede ümberistutamise plaani. 

Istutatud ümber ja mullaga mässatud sai väga vanal ajalehel "Edasi", kuupäevaga 18. märts 1969. Ma olin kahe aastane!!! Jäi silma mulla alt suurem pealkiri: "Tõeline kokkuhoid on tööaja kokkuhoid" - issake, kui tänapäevaliselt see kõlab 😋

Maailmas ei muutu küll mitte midagi. Kõik uus on siiski vana. Võib - olla pisut  uuenenul viisil.  Ja ometi vana...

Lugesin paar  päeva tagasi Sotsiaalministeeriumi pressiteadet, et järjekordselt võetakse luubi alla  puudega inimeste teenused ja toetused. Jälle. Ausalt öeldes, mind jätavad need teated viimasel ajal jahedaks. See kõlab nagu seisma jäänud plaat. Räägitakse, muudetakse seaduste seadusi - kuid elu läheb oma soodu edasi. Kuskil keegi saab hakkama nii nagu tema saab, läbi naeru ja nutu...  Mõtlesin ja lugesin, siis meenus onu Mihkel, kes räägiks samadest probleedest aastaid - aastaid tagasi... Jälle tuli kuidagi kurbus peale... Kuigi mina võin küll täna julgesti öelda, et kõigele vaatamata ei ole mul ega mu elu - olul häda midagi. Aga see olen ainult mina. Kui palju on neid, kes vajavad võimalusi koheselt, et elada julgesti ja väärikalt, vajavad julgustust esmalt... Äh, just oli uudis, et  virinad ja negatiivsus üleüldse soodustavad depressiooni. Minu meelest, toodetakse ise depressiooni juurde. Pealt näha on ju kõik kõige paremast korras. Mõeldakse aina parematele toetustele ja teenustele, kuid... Midagi olulist jääb märkamata. See on minu arvamus.