Alles praegu jõuab kohale mulle, et see on minu päev ka 😉
Uskuge, see on uskumatult lahe tunne. 😊
Mul endal saab olla 1. septembril olla VDMFK-s 11 aastat.
27. august saab esimesest näitusest 9 aastat.
Ja kuidagi tasakesi ja linnulennult ja uskumatult olen saanud kunstnikuks. Eesti teadakse mind pisut rohkem. Ülemaailma teadakse mind pisut vähem. Veel.
VDMFK asutajaliige Erich Stegmann on jätnud tõesti ülimalt super jälje meile. Tõesti luua selline organisatsioon nagu on Suu ja Jalaga Maalivate Kunstnike Ülemaailmne Ühing oli ikka üks geniaalsemaid ideid, mis olla võis.
Kuid ma ei sooviks täna rohkem sellest päevast kirjutada. Jäägu üllatusi ehk ka 5. septembriks. Kuigi mina sõidan just 5. septembril Haapsallu näitust tegema.
Siiski üks väike üllatus veel. Mulle iseendale on ka üllatus. 😋😊 Kui mõelda nii, et unistan ükskord teha selline näitus, et iga maali juures on luuletus. Kuna täna öösel pool magades luuletasin - kujutage ette, ka magades on võimalik luuletada ning veel sedasi, et hommikul on meeleski. Ausalt, mul ei ole voodiserva all paberit - pliiatsit, ammugi arvutit. Telefoni ma ei viitsi aga kirjutada... Öösel, eriti voodis olles peab ennekõige siiski magama.
Sinu sammude varjus
Sinu hääle kajas
Sinu olemises
Sinu tulemises
Sinu minemises
Kannatan
Kallituste igatsust
Nüüd tean, millise maali alla mul need read saavad!!!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar