... 10 aasta eest olin Tallinnas Lauluväljakul Öölaulupeol "Märkamisaeg". Mul oli siis super hea isiklik abistaja Sandra ja ta vahva sõber. Ja minu kõrval oli armas Karel... Siiani on selgesti emotsioonid meeles. Praegu üksi lauldes teleri ees tulid olnud tunded eriti selgelt meelde... Pisarad veeresid mööda põski... Alles nüüd saan aru, kui õnnelik ja tänulik võin olla, et mul on olnud selliseid öid nagu siis Lauluväljakul ning et mul on olnud nii oma inimesi, kelledega hingasime ühes taktis. 😊💓 Karelgi kinkis ilusaid hetki tol ööl... "Koidu" ajal hoidsime kättest kinni ja laulsime ja pisarad ja naeratused... Sellist hetke ei saa enam selliselt tulla enam iialgi... Võib - olla kunagi tulebki sellelaadne hetk ja öö, kuid siis on minuga juba teised kallid inimesed...
Otsisin ja leidsin üles, mida kirjutasin siis blogisse http://www.tiiajarvpold.ee/2008/08/see.html
Jahmatasin, et olen nii vähe sellest ööst kirjutanud... Ma arvan, et ei saanud teha ühtegi pildi. 10 aastat tagasi polnud veel hullumeelset pildistamist... Ehk on paremgi. Mälus on pildikesi alles, tarviseb vaid tagasi mõelda...
Praegu telekas vaadates Lauluväljaku möllu - ei ole see, mis oleks olla kohapeal. Huvitav, kas tänagi on seal märkamine ja ühtesulamine nagu siis... Loomulikult iga kord on isemoodi, kuid siiski... Ja mina isegi ei tea, kellega oleksin soovinud täna seal olla...
Peaks vist rõõmustama Eesti peo...
Aga ma olen kuidagi kurb...
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar