Eile Läti piiril, Ikla piiripunktis sai käia lõunat söömas. Tunnistan ausalt, et Läti piiril olin mina küll Eesti ajal esmakordselt. Üldse sel sõidul sai avastatud Pärnumaad. Treimaniski olin ka esimest korda elus.
Piiril tegime me super grupist pildi. Pildistaja, minu isiklik abistaja Viive puudub pildilt.
Super vahva grupp oli. Oli neid, keda teadsin ammu - ammu ja keda nägin esimesst korda. Aga mind võeti väga omaks. Tõesõna, mul endal oli hästi kerge ja hea olla. Usun, et ka grupikaaslastel. Me kõik saime üksteistelt palju juurde.
Ruudalt on alati tohutult palju õppida ja kõrva taha panna. See on rikus.
Samas sain iseendas palju asju ja tundeid ja unistusi selgemaks.
Õhtuti oli mõnus äraolemine.
Julgesin taas üle mitme aja laulda.
Leidsin enda jaoks hilinenud jaanitule.
Kamin oli külaliskorteris, kus me Treimanis ööbisime ja tööd tegime.
Eile õhtupoole käisin mere ääres. Naistega, Mööda kitsast puuteed. See oli natu kõhe küll. Turvalisem oli tagasi tulla heinamaad pidi. Tuuline. Õnneks saime vihma vahel käia. Ma ei oleks enne kojugi tulnud, kui mere ääres käidud.
Tänane hommik omas ajutises toas.
Viive, Maarja, Ruuda, Kaja, Eve, Maire ja Maarika, AITÄH teile vahvade ja asjalikke hetkede eest.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar