... et puudega inimese ISEOLEMINE algab kõige väiksemast pisiasjast...
See küsimus kerkis siis, siis kui julgesin avaldada soovi, et ehk läheks jala jaoks elektriline akna avamise süsteem kodukohanduse toetuse alla. Pannes taga akent, uskus aknapaigaldaja, et jalaga saaks akentega toimetulla elektrilise süsteemiga, mida saaks täiesti paigaldada. Hind jääks kuskil alla tuhande... See mõte ja soov on mul aastaid, et saaks ma vähemasti üht akent avada ja sulgeda - oleks mul elu lihtsam ja värske õhulisem ilma, et peaksin mõtlema, kas on mul (eriti suviti) isikliku abistajat või kedagi, kes akna avamisega tegeleks vähem pool minutit päevas... Loomulikult võin olla ka kinniste akentega neil päevadel, kui olen üksinda - kuid kui on õues + 25, siis ei ole kinnised aknad just kõige parem... Olen tüdinenud kuulmas küsimust, miks hoian akent nii palju kinni... Tõsi, küsijad avavad ise akna, kui tulevad minu poole. Praegu, sellest kuust abistab naabrinaine Viktoria avada - sulgeda aknad, kui tal võimalik on ja mul see vajadus ... Kuid minu jaoks oleks parim lahendus, kui saaksin ise abi palumata akentega toime tulla.
Nii ma julgesingi kirjutada valla sotsosakonna juhatajale Karmenile, et ehk probleemi lahendada kodukohanduse taotlusega näiteks. Minu meelest on see igati loogiline, kui KÖÖGIakengi saaks nii kohandatud, et mul oleks köögitoiminguid veel parem ISE teha.
Kuid on kahtlus sotsiaaltöötajal, ,
kas jalaga avatava akna paigaldamine on toetatav/abikõlbulik tegevus
või mitte, sest see ei liigitu otseselt ühegi eelpool mainitud tegevuse
alla. Mõistan suurepäraselt sotstöötajat Karmenit, sest tal ju kindlad abikõlbikud tegevused laual ees. Tõenäoliselt neist üle astuda on keeruline. Lihtsalt lõpptulemus oleks ehk null ja kogu töö minu soovi /probleemi kallal asjatu. Siiski on sotstöötaja arvamusel, nagu minagi, et kodukohanduse projekti kirjutamises on vaja lähtuda igas erivajadusest eraldi
Kuid,
kes
teeb siiski kindlaid toetavaid eeskirju ja reegleid, kes otsustab, mis
on puudega inimestele ilmtingimata just sellist abi vaja nagu tema
mõtleb...
Usun,
et ainult üksnes kaldtee/trepironija näiteks minu iseolemist väga ei
suurendaks hetkel. Vajaksin siiski õue minemiseks isikliku abistajat.
Need koos oleks parim lahendust mu liikumisel. Kuid siiski toas võiksin
ikkagi aknaga ise ka toime tulla.
Minu inimesed saavad aru, et akna avamine on minule aastaid olnud probleem.
Päris huvitav dilemma on tekkinud - avada aken või mitte avada aken...
Tean,
et paljudele puuetega inimestele on just need tegevused, milledele
saab vabalt raha taotleda, olulised ja see on ülimalt positiivne, et
mõeldakse kodukohandusele ja toimetulekule.
Minul
hädavajalik tehtud - kodu kujundatud enam - vähem jala järgi. Olen
tänulik ja õnnelik, et olen seda suutnud. Olen õnneseen vist...
Kui
millalgi Euroopa Regionaalarengu Fondi järgmises taotlusvoorus tulebki
jalaga akna avamisele negatiivne vastus, siis ei ole ka hullu.
Siis
teen ise ja arvatavasti Koduaknaga ammuse soovplaani ära. See mõte on
olnud mul ausalt juba jõuludest. Lihtsalt võtan hoogu.
Ja ma eriti ei olegi küsinud toetusi. Seekord tahtsin näha, kas saab olema mõistmist ja nii edasi.
Usun, et Euroopa Liit ei keela mul lõppude lõpuks jalaga akent avada 😊😋😉
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar