reede, märts 16, 2018

Täna mõtisklen...

Loodan, et mõõnaaeg või siiski lihtsalt natu halvem ja keerulisem moment hakkab jälle pöörduma paremuse poole. Tuleb taas tõusuaeg... Elus peab olema ja alati ikka tasakaal ju.

Nägin unes päris head und. Täna öösel. Paar kuud on olnud mu unenäod väga segased. Mina usun unenägusid. Neis on miskit, mida ei teata... Ja ma tean, mida võin unes näha ja mida ei või unes näha. See on aastate tähelepanek. Unenäod rääkivad nagu ette... Minu raamaturiiulis on küll raamat unenägudest. Ei loe seda eriti. Sest et mul on tõepoolest omad unenägude seletused ja tähendused.

 Minu sees ja ümbergi on jällegi kuidagi hästi värske jaks ja rahu, kergus edasi minna ... See on see tunne, mida ei saa sõnadesse panna.

See nädal on olnud heade ootamatute üllatuste  rohke.  Olen saanud näiteks imelisi arvamusigi enda kohta. On olnud hetki, kus mul silmis pisarad. Lihtsalt. Samas olen punastanud. Mulle on olnud alati harjumatu, et mind peetakse imeliseks ja vapraks.
Mina elan ainult oma elu. Nii hästi või halvasti kui oskan. Ja saan.   ´Vahel olen kindel, et teen kõike õigesti, ja siis jälle, et kõik on valesti.
Püüan jääda iseendaks.
Aga ma vist tänagi ei aima, kui palju mind tegelikult on elus jälgitud ja kaasaelatud... Kui sellele mõtlema hakata, siis võtab mu sees kõhedaks küll. Et see ei lubaks mul nagu üldse eksida. Vigu teha.
Kindlasti see nii ei ole.
Ainult tunne on niisugune
Minagi olen aind inimene.

Ka mul on varjatuid saladusi. Alla andmisigi. Pisaraid. Nendestki olen püüdnud avameelselt rääkida.
Olla koguaeg naeratav - see oleks ka väga vale. See oleks iseendale petmine.  Väga raske.

See ongi ju elu.
Hea ja halb koos.
Sedagi olen sadu kordi öelnud. Siingi blogiski.

Kuid mul on tohutult suur rõõm, et suudan omaenda olemisega ja elamisega enda teadamata olla paljudele toeks ja rõõmuks. Siiralt.
Aitäh neile/teile, et võtate mu argirõõmude ja argimurede jagamisi vastu.
 Kõik annab mulle väga palju jaksu juurde.

Võib - olla on see kõik kokku minu elu ülesanne. Lihtsalt olla iseendana olemas.

Eks praegugi ole probleeme, mida ei oleks vaja. Näiteks  ikka veel megasuur elektriarve eelmise aasta lõppust - kuigi vähendanud olen ka... Nüüd tänaseks olen aru saanud, et Eesti Energiaga on keeruline asju ajada. Minu meelest, loodetakse alla andmisele ja ära maksmisele, kuigi arve summa ebaselge.  Olen mõelnud sedagi, et küsida või paluda näiteks sotstoetust arve maksmiseks, siis kuidas selgitada megasuurt summat - päriselt ka... Seda enam, et Elektrilevi ja Eesti Energia on öelnud selgelt, et viga on olnud nende poolne... Saan öelda, et ma ei pea üksi seda probleemi lahendama. Üksinda ei oskaks ma midagi teha suhtledes Energiaga... Tuleb pöördumine Tarbijakaitsesse... Kuid läheb pisut aega veel.
Loodame südamest, et enne ei lülitada elektrit välja... See oht on ka juba teist korda selle aja jooksul.
Olen muidu suhteliselt rahulik. Siiski natu närvis ka. Oleks ju vale öelda, kui pinget ei oleks.  Loomulikult  on närvipinge.
Annan teada, milline saab olema tulemus. Kui olen juba elektriarve probleemi siin bloginud.  Ja palun südamest, olge kaugnäiduga ettevaatlikud. Hoidke elektrinäidutel vähemasti silm peal ning pidevalt!
Minu apsakas on see, et ma usaldasin mõni hetk mugavust, mida oli antud Elektrilevilt - kaugnäidud... Enam ma ei usalda neid mitte üks kuu edaspidi, kuigi sellest kuust Elektrilevis ei taheta ka näidute saatmist... Öeldi küll, et öeldakse mulle isiklikult, kui nende poolne viga, mida nad ei leitud pika aega, on parandatud. Seda ei ole öeldud. Ja mul ei ole mingit head soovi aasta lõpul  jälle näha megasuurt arvet , kui kord aastas peaksin saatma näide neile, et nad saaksid prognoosida arveid ning siis kuulda taas - ups, viga tuli neilt... Parem saada igakuiselt, isegi siis, kui ei taheta ja ei saa saada. Mina kui klient aga soovin saada. Vanasti öeldi, et klient on kuningas. Mis siis nüüd...
Vähemasti tean, et elektriga on probleeme paljudel tarbijatel... See ei ole küll lohutuseks , kuid mingil viisil annab julgust ja jaksu enda eest seista

Lõpetuseks hea arvamus Nelelt (5 a), kui joonistasime täna koos:
"Kui  ma ükskord vanaks saan nagu sina, hakkan ka jalaga joonistama! Praegu olen väike ja oskan ainult käega..."
😊😊😊

Kommentaare ei ole: