Kass Bongo on hõivanud väikese Silveri voodi. 😋 Nojah, Jänes Jänksi puuris ei saa ega lasta rahulikult magada. Reisivoodi on ju katuseta puuri sarnane ning veel tekiga!
Nüüd võiks Bongo ka mõni öö rahulikult magada. Ta on öösiti möllanud vähemasti kolme kassi eest. On suutnud lõhkuda ikka päris palju lillepotte ja nii edasi. Ma ei mäleta kasse, kes viie kuuga oleks nii palju suutnud... Muidu on ta armas kiisu 😊 Oskab ka kallistada - paneb  kaks esikäppa mulle kaela ümber - ja teha süütult nägu.  Ole siis veel temale kuri  või temast tüdinenud!!!

Täna sai natu õues jalutada. Lume sees. Nagu vanal heal ajal. Tõsiselt, lihtsalt talvel õues jalutamine on vajunud kuidagi unustuse hõlma. Veel mõni aasta, kui elu - olus mu ümber polnud veel nii palju autosid, sai palju rohkem külmaga ja kogunisti lumetormiga kõikjal jala käia... Ja lapsepõlves kelgutatud ja lumesõdagi teha...
Lumelõhn on nii mõnus ja hea.


Loodan, et mõneks ajaks on mul isiklikke abistajatega rahu majas. Nüüd võin jälle rahulikult keskenduda oma tegemistele. Mul on hetkel jälle kolm abistajat: Hanna - Liis, Oksana ja tänasest Viive.  Nüüd peaks mul sujuma sujuvalt kõik. Mitte, et vahepeal on jäänud midagi mul tegemata jäänud, lihtsalt olen rohkem planeerinud, mida olulisem teha ja kuhu mina...
Jaanuar lihtsalt kadus kuhugile. Sai ikka tehtud palju, kuid tundub nagu polekski miskit toimetanud...

See kuu loodetavasti saan teada, mis otsustab vald IAT suhtes - hoian varbaid. Loodan ikka, et koostöö jätkub hästi ja ilusti. Kuigi see on praegu kindel, et rahastan isegi isikliku abistaja teenust ikka edasi. Muud ei jää üle. Elu tahab elamist! Tühi auke ei saa ju tekkida mu elu - olus.