Keset päeva muutus päevavalgus pimedaks ÖÖKS. Siingi. Kaagveres Tartumaal. Tallinnas oli vist hullemgi... Kuidagi hästi kummaline oli...
Loodusnähtus, mida ei ole olnud iial varem - torm Ophelia kandis Sahara tolmuga meile Eestisse pimeduse.
Mina ei mäleta midagi sellist.
Tõsi, lapsena uurisin vahel, kas ja kui meilegi jõuab suur torm, mis siis elust saab... Vastati, et kunagi ei jõua, sest elame heal maal. See oli enne kooli.
Tänane pimedus oli kuidagi kõhedust tekitadav.
Kui seda, mis tegelikult toimus, kuulsin/lugesin oli küll päris jube ja ebalev tunne, mis toimub maakeral... Samas abitu ja põnev tunne...
Kui habras võib olla siiski elu siin maailmas. Kas osatakse seda ette kujutada... Me, inimestena arvame, et oleme kõikvõimsaid, siis looduse vastu ei saa...
Mis siis elust saab, kui...
Igas mõttes.
Võib - olla on neil vanematel inimestel õiguski, kes arvavad, et on vaja miskit enneolematut rasket läbielamist, näiteks sõda taas, et tuua inimesed maa peale tagasi. Sest elu on üldiselt kerge ja lihtne. Vähemasti meil...
See kõlab karmilt. Olen vastu vaielnud. Ehk on selles arvamuses siiski tõeraas...
Rääkidakse küll ja veel, kui pahasti kõik paljud asjad on ning otsitakse taga ei - tea - mis kergust... kui ühe hetkega võib olla hoopis pea peal. Päeval võib saabuda pimedus näiteks jälle...
Pimedus võib saabuda mõnikord ülekantud tähenduseski. Kui loodad, et läheb valgemaks ja paremaks elu - olu, ja siis tunned, et oled jooksnud jälle peaga vastu seina. Kui oled ootanud näiteks seminaril, kus rääkida, kuidas erivajadustega naisena siiski ellu jääda, edukas olla, tulla tormist läbi ja tunda veel õnnelikuna - ja siis praktiliselt viimasel hetkel öeldakse ära. Saan aru, et see on koolitaja rõõm ja mure.
Küsimus on aga ikkagi selles, kas tahame või ei taha võrdõigulikku elu - olu. Miks ajame taga, et kõik naised olemata, kas on puuet või ei ole puuet, on võrdsed, kui samas füüsiliste puudega naine ei saa üritusel aja puudusel jagada oma kogemusi ja mõtteid teistele puuetega inimestele... ja ka puueteta inimestele... Siis võib tõesti kaduda igasugune koostöö valmistus, kes sind väga ei taha. Sellest on loomulikult kahju. Aga karavanid lähevad edasi. Eri teid. Eks seegi ole võrdsete võimaluste otsimine.
Valguse loomine ja toomine ...
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar