Nüüd on kindel, et panen näituse üles Pärnu Haigla 21. septembril.
Kuid kurb on see, et Pärnu Haigla turundusspetsialist Errit, kellega on olnud mul hästi sõbralik kirjavahetus, kirjutas, et haigla loobus näituste avamistest juba paar aastat tagasi...
Seega, avamist kui sellist kohapeal ei tule.
Kuid
mõtlen, et pärnakad, kes soovivad siiski minuga kui kunstnikuga kohtuda, kutsun kohvi ja koogi sööma kuhugile. Näiteks "Paradiisi". 21. septembri õhtupoolikul. Soovin aga teada, kas ja kui palju oleks tulijad, et broneerida lauda 10. septembriks. Jne.
Teeme siis seekord natuke teistmoodi 😉
Kuna selle näituse pühendan oma sõbrale Karelile, siis usun, pean sel päeval naudima ja särama. Ainult sedasi soovis mind näha. Karel hakkas rääkima eelmise aasta detsembris näitusest haiglas, et see andvat haigetele ja arstidele jt. suure energialaksu, ning soovis ise ka kohvikut ja tantsu...
Tantsimist ma jätaksin edaspidiseks. Ma ei ole kunagi näituse avamisel tantsinud - see vist ei sobi... Kuid mine tea, ehk on väga pidulik mu 100 näituse avamine - siis võib ju ka tantsida...
Pärnus tuleb näitus nr 44.
Uskumatu number tegelikult, sest ülehomme saab ainult 8 aastat esimesest näitusest. 😀
Usun, et Pärnu näituse pealkirjaks saab "Sõprade hingekeel". Mõtlen veel, aga vaevalt, et mõtlen välja paremat ja ilusamat pealkirja...
Kaua näitus Pärnu jääb, seda ma veel ei oska täpselt öelda...
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar