Muhumaa - Saaremaa

 Hommikusööki valimine "Paradiisis".  Pärnus. Teisipäeval. Tartust hakkasime sõitma Muhu ja Saaremaale kell 7 hommikul.

Kahjuks kohtumised Pärnus jäid ära. Jõudsime pisut vara Pärnusse. Teiseks, haiglas oli garantiinis, seega pidime leppime Kareliga telefonikõnega.

Leidsime pärast natukese otsimist armsa kohviku, mis oli ka  lahti. Ja veel kaminaga. Ei ole just palju olnud hommikusöömisi kamina soojusel. Mõnus.

Hästi sõbralik teenindus oli ka :)

Kunagi ammu olin  "Paradiisis" söömas käinud, vist kaheksa aastat tagasi suvel... Juba siis jäi see koht meelde.

Tavaliselt väljas joon latet.

Hommikul peab ikka nalja tegema. Johann oskab alati naerma ajada.  See nii tore!

Enne Kuressaare puhkusele ehk spa hotelli Rüütli jõudmist, võtsime Muhu Põhikoolist näituse maha. Liiga  hilja sooviti koolipere poolt, et  ehk saaks veel mõnda aega maalid seal olla - järelikult väga meeldis. Kuid mul olid juba eesseisvad plaanid juba tehtud...
Olime koolis umbes ainult kolmveerand, kuid tundsin end väga sõbraks võetuna. Õpilased ja õpetajad tervitasid ja ohkasid, et juba saabki otsa... Direktor Andres kutsus mind alati tagasi. :) 
Aitäh Muhu koolipere! Teie juures oli tõesti tore näitus teha. See on kunstnikule parim.

 

 Spa hotellis "Rüütli" teisipäeva õhtul ja eile, kolmapäeva hommikul. Ma ei olnud kunagi ennem niiviisi spas lõõgastunud. Samuti niipalju ööpäeva jooksul ujunud ja saunatanud ja mullivannid istunud. Pakett võimaldas ka "Mere" spad kasutada, käisime sealgi. Seal oli auru saungi. Saunu oli kuidagi vähe... 

Hotelli tuba. Pidi olema invatuba, kuid mina küll ei saanud aru, et see on see.  Mina sain loomulikult hakkama. Aga ikkagi...

    Seekord olin vees ilma vestita. Ja vahepeal hoidis Kristi vaid käest kinni. Rohkem julgestamiseks. Sain aru, et kardan pigem psüühiliselt, mitte füüsiliselt ujuda. Jälgisin iseend. Ma ei ole harjunud oma keha veés ja vabalt veel tunnetama. Kuid kui ujuda näiteks kuu paar järjest, siis ujuksin ka ise. Vähemasti selili.
Lõõgastus oli hea.
Õhtul oli toa - kodus päris elu. Päris mürakaru, kes jaksas veel hüpata. Meie Kristiga küll ei jaksanud pärast kahe veekeskusest käimist enam suurt midagi. Pildistasime ja kammisime, nipet - näpet. Johann oli energiapomm. Johanngi pildistas.

Eile enne äratulemist käisime mängutoas. Õigemini tegime aega parajaks lõunasöögiajaks.

Saime uue "Suure Tõllaga" üle mere tagasi.

 Uhke ja puhas, ilus laev. Aga kaks tähelepanekut. Esiteks, lift tegi imeliku häält, kriuksus. Samas sõitis aeglaselt... Teiseks, meeskond oli mornide nägudega maskide taga. Naeratada oleks võinud...

Meri oli suht vaikne, kuid udune.

Mängutuba "Tõllas".


Kaks väga mõnusad ja asjalikku päeva jäävad kauaks meelde usutavasti meile  kõigile.