Tänane hommikupoolik läks suhtlemise tähe all Saku Suurhalli ja Piletileviga. Nad on tihedalt omavahel seotud. Millegipärast Saku Suurhall ei saanud mulle vastuemaile saada, siis sealt büroojuht Heli helistas - andsin talle teise aadressi, sest kirjutada on ju parem. Ja Piletilevigi hakkas Sakusuurhalli kirjade koopiaid mulle saatma. Kõik soovisid parimat lahendust leida.
See oli tegelikult hästi hooliv suhtumine. Kuigi mulle tundus, et ei saadud kohe pihta, et ma niivõrd ei tahagi konkreetselt ratastoolikohta ja ma soovin saatjale lollikindlalt istekohta. Ma ei mõelnud kordagi rahalegi, sest kuu tagasi, kui otsustasin Jean Michel Jarre vaatama minna, siis arvestasin täissummaga, mis pean kahe piletite eest välja käima. Ma ei osanud uneski näha seda nö arusaamatust, mis tuli.
Hea, et ma ei jäänud uskuma, et muid võimalusi ei olegi, kui ranged ratastooli kohad ja saatjatele garanteerimata kohad. FB-s tuli elav vestlus sel teemal. Ma ei suutnud vastu võta arvamusi, et sedasi on Saku Suurhallis ja nii peabki olema ja nii saabki leppida... kõik on ju hästi...
Ongi hästi.
Kuid minu saatja saab istuma ja mina ta kõrvale. Ja ratastool jääb kas rea äärde, või läheb hoiule. Onju kuramuse lihtne lahendus. Pärast puust ja punaseks tegemist.
Kuigi eile õhtu mõtlesin, et tuleb suur jama, lahing Saku Suurhalliga... Olin tõesti pettunud. Mulle tundus, et astume samme tagasi ligipääsetavas elus...
Kuid
need inimesed, kes mõtlevad kaldteede jm olemasolule, PALUN, mõelge kõige selle kõrval ka isiklike abistajatele või saatjale, kes abistavad ainult (nii on ametlikult kirjas) - NEMADKI ON KA INIMESED. Sageli on nende käed ja jalad ainus ligipääs kaldteedeni, mis viib üritusteni. Seega, neile abistavate kätele ja jalgadele oleks imelihtne nõuda ratastoolikoha kõrvale istekoht.
Saku Suurhall mainis omas vastuses, et on kooskõlastanud need tingimused ELIL-ga. See rabas mind täiega. Olen aus.
Kallid inimesed, kas meie ise tahame, et meid tõrjutakse kuskilt eemale, et pannakse ebamugavasse olukorda... ??? Miks ei hoolita nendest inimestest, kes meid, erivajadustega inimesi aitavad liikuma??? See on nii väike heategu soovitada panna ratastoolikoha kõrvale tool - ja me ei tule selle peale. Ei saa öeldud...
Mul on tõesti piinlik... Piinlik, et nii väikese asjaga ei saa hakkama.
Ehk olen mina ise loll, kuid ma mõtlen ennekõige oma abistajatele või saatjatele, olgu ta kes iganes mu jaoks ning alles siis mõtlen endale. Kui teisel on hea olla, on mul ka hea olla :)
Ja veel tuli küsimus mul, kuidas on Saku Suurhallis teiste puuetega inimeste, kes ei ole ratastoolis, saatjad...
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar