Hästi pühapäevane pühapäev :) 
Lubasin iseendale lihtsalt asjalikku lõõgastus.

Tegime isikliku abistaja Mariannega smuutit.

Jäin just mõtlema, et ma tavaliselt ei suuda öelda, kirjutada ega mõeldagi, et tegin ise - IAT reeglite kohaselt. Abistaja nagu peaks unustama, tahaplaani... EI, seda mina ei suuda ega pole suutnud iialgi. Isiklik abistaja ei ole siiski robot, vaid ikkagi inimene. Ja kui mina usaldan oma elu osalt, füüsiliselt isikliku abistaja kättesse, siis  on ju igati normaalne ja loomulik, et jagan temaga oma tegemisi jne. Kes saab nüüd aru, mida mõtlen, see saab, kes ei saa aga - tema probleem...

Mariannega.

Oli hea pesukuivatusilm. 

Jalutades metsateel leidsin seenelt oma kaks sõpra. Rallisime üle kändude ja ronisime üle puude, mis oli kukkunud teeradadele. :) Oli mõnus retk metsa