Päris hea päev oli eilne  päev. Päev, mis lõpes kolmveerand tundi tagasi.
Mitu väiksemat asja hakkas taas edukalt edasi liikuma. Ja veel enne, kui mina jõudsin edasi mõelda ja konkreetselt küsida millal ja kas, küsiti seda minult. Aitäh, sõbrad, et olete olemas ja mõtlete minule  mõni hetkki! 
Usun, et enne päris sügist saab  mu kodus ühteteist jälle korda.
See on hea tunne.

Tuleb olla lihtsalt enda vastu konkreetne. Rahulik. Unistusi ja soove ja plaane ei tohi unustada.  Ja siis hakkabki edenema kõik pisut üllatuslikult taas.

Tuleb armastada rõõme ja muresid.
Armastada ausalt.
Ja siiralt.

Kohutav on kuulda, kuidas kaob usk armastusesse. Kuid minu meelest siis kaob inimestel usk iseendassegi. Kuid mis siis järele jääb... Vaenust ja vihast, ärakasutamistest ja tagarääkimistest, valedest läbiimbunud maailm... 
Siis mina astuksin maakeralt maha!
Kuigi valelik ja vaenulik on see ilma elu juba täna,
kuid siiski
armastuseraas on ikkagi veel alles. Igaühes meis. Loodan seda.

Oli isikliku abistaja Ly esimene tööpäev või õigemini tööõhtu. Edukas. Kuigi nägin, kuidas väsis, kuid tal oli pikk päev möödas juba. Tean, esimesed tööpäevad ongi väsitavad. Igal tööl. Mina olen Lyga rahul :)