Usun nüüd, et selle aasta isiklike abistajate otsimine on läbi. Momendil on küll see hea tunne. Septembrist on usutavasti ja loodetavasti minu isiklikud abistajad Mari - Ann Katariina ja Mariann.
Katariina tuleb peale suvepuhkust minust tagasi :) Mul on sellest ainult väga hea meel. On hea teada, et ta juba igatseb mind näha. Tegelikult igatsust on vastastikune :)
Ja Mariannet nägin täna hommikupoolikul esimest korda. Töövestlusel. Tegime kohe paari tunnilise proovipäeva. Hästi tore ja asjalik tüdruk. Minu kõnega ei tekkinudki probleeme. Ja mulle tundub, et ta sai kohe aru abistaja töö põhimõttest.
Isiklik abistaja Ly on tööl augusti lõpuni. Minu meelest ta on juba praegu hea abistaja, saab kõigele pihta. Ly ise teab, et see töö siiski ei ole see, mis soovib. Kuid usun, et leidsin jälle ühe hästi vahva noore inimese, kellega jääme suhtleme veel edaspidigi.
Kõik tuleb täpselt õigel ajal.
Ka õiged tüdrukud isiklikuks abistajateks tulevad täpselt õigel ajal. Lihtsalt peab selle õige momendi äratundma. Ei tohi minna asjatult närvi, et appi, mis nüüd saab... Kui mõelda, siis tühje auke ega kohti ei ole nagu olnudki mul. Seda abistajatega. On vaid pingelisemad hetked.
Kuid
mu isiklik elu on olnud alati täies hoos.
Loodan, et sügis toob ellu miskit uut ja paremat hoogu juurde. Et praegune veidi sassis aeg toob selge sära tagasi. Mul on tõepoolest keeruline hetk. Ei saa nagu probleemideta elada ma. Vahel mõtlen, et minu oma elu paneb mind ikka ja jälle proovile... Kas nii saab tugevneda siirust või armastust... Ei tea. Võib - olla. Kibestuda aga ma ei suuda... Mõõna ajale tuleb tõus.
Lootus jääb.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar