Võime endale õnne soovida. Nimelt meie MTÜ, endise nimega LEEPÜ, sai täna 10-aastaseks. Täpselt 10 aastat tagasi Saaremaal Sõrve säärel asutasime MTÜ. Tagantjärele mõeldes oli see asutamine ikkagi liiga äkki ja läbi mõtlemata. Küllap oli see siiski õige asi õigel ajal ja õigel kohal - muidu ei oleks praegu MTÜ TM Loovust, mis sai 24.märtsil aastaseks. Kõik need 9 aastat pärast LEEPÜ asutamist mõtlesin ja mõtlesin, et asi ei ole ikka päris õige, peaks midagi muutma. Täna võin öelda, et TM Loovuse suhtes on hea tunne.
10 aastat tagasi jalutasin Sõrve säärel - ajasin seal ju kaisulindu taga, nii et lõpuks ajasid juba nii Pillel kui Maarjal kõrvad pilli. Aga minul oli lõbus :) Ma ei tea ühtki teist seltskonda, kus mul oleks kaks päeva järjest nii lõbus olnud. Ainult ütle üks sõna "kaisulind", ja kõik hakkavad naerma - või ajasin hoopis mina neile naeru peale. Nojah, nagu te juba teate, Sõrve sääre linnuvaatlusjaamas kaisulind ei pesitsenud, küll aga Eedeni JYSK'is. Praegugi on ta mul ilusti-kenasti alles, hiljaaegu tuuseldas Pätu teda mööda tuba. NB ! Kaisulinnu lugu ei lähe mul surmatunnini meelest - aga kust see kaisulinnu-märksõna õieti tuli, seda ei oska ma ise ka öelda. Ju oli mul vaja ühte tõelist kaisulindu.
Täna oli täitsa asine päev ilma ühegi kaisulinnuta.
Usutavasti-loodetavasti on mul uus isiklik abistaja Katariina näol leitud. Usukuge või mitte, aga 30-st kandidaadist valisin välja 4 või 5, ja sõelale jäi üksainus. Ja nii kummaline kui see ei ole, aga taaskord on tõenäone, et jääb just see, kes esimesena silma hakkas. Ja usun, et mai lõpuni saan kergemalt hingata, kuna mul on jälle piisavalt "lisakäsi" ja "-jalgu".
Täna õhtul kohtusin hästi noore neiuga, kes justkui otsis suveks tööd. Mõtlesin, et OK, vestleme, ja äkki soovib ta tõesti juuni algusest alustada. Aga sellist pilt, nagu nüüd tööandjana nägin, pole ma varem näinud. Ühelt poolt oli kahju, et noor tüdruk oli täis hirmu. Teiselt poolt on minu jaoks täiesti uyskumatu, et ta oli nii eluvõõras, et kui küsisin, kas sa käid gümnaasiumis, tuli vastus, et ei tavakoolis... Ja kui selle peale uurisie, mitmendas klassis, vastas ta, et kümnendas. No andke andeks, aga mina lihtsalt ei mõista... Ja ega ta ei teadnud seda ka, mislaadi töövestlusele ta tuli, või millist tööd tegelikult tahtis või ei tahtnud - ja mis ajaks. Viimaks käis välja naiivse arvamuse, et alustab augusti lõpus - aga siis on ju suvi juba läbi, või kuis. Ok, kui ta poleks nii ebalev olnud, siis oleksin ehk augusti lõpu veel kaalumisele võtnud, aga ta oli tõesti kohutavalt ebakindel. Mul on tõesti olnud mitu-mitu noort tüdrukut, kes on väga hästi teadnud, mida nad tahavad, miks nad tulevad, ja miks nad on minuga jäänud.
Veel jäin mõtlema, miks mõned tänapäeva noored ei oska töövõtjatena tööandjale tere ega head aega öelda... Hästi, kui töö ei meeldi või ei ole tema jaoks, siis viisakusreeglid kehtivad ikkagi. Või on siin ka kuidagi nutitelefonid ja Facebook mängus - või ei ole vanematel enam laste jaoks, ja lastel vanemate jaoks aega ?
Ja veel tegin täna ühe esimese sammu, millest praegu pikemalt ei räägi, vaid esialgu vaikin salapäraselt. Kui kõik selgub õigel hetkel :)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar