... ja akna taga sajab lund. Tundub nii. Vähemasti midagi keerleb tänavalaterna ümber... Uusaasta muinasjutt nagu !
Kass Pätu oli esimene, kellele sain sel aastal esimesed sõnad: "Head uut aastat, ma armastan sind.!" Ta hiilis saba jalge vahel peidukohast välja. Paitasin. Rahustasin.
Ilutulestikud olid aknast vaadates väga ägedalt ilusad. Suhteliselt palju lendasid taeva lähemal ja kaugemal suuri värvilisi palle.... Tõesti oli ilus!
Olen saanud mõned sõnumid. Ise saatsin ainult lähedastele... Vahel tuleb kohe tunne vaadata, kes ise saadab või helistab... või tunne, et jälle mina.... See selematult kummaline nukker tunne... See ei tähendab, et ma ei mõtleks kõikidele. Ja samas arvan, et nemadki mõtlevad ka minule.... Ja praegu on ka näoraamat, kus saab tervitada ja soove soovita väga kergesti ja lihtsalt. Facebookis on tõesti palju soove... Seega,
uusaasta ei pea algama virinaga. Hoopis vastupidi. Ma ütlen aitäh kõikidele, kes on mulle 1. advendist siiani igal viisil häid soove soovinud! Mulle jätkub neid kauaks. Terveks aastaks kindlasti :)
Täna olen niisama. Arvatavasti hommikul magan kauem. Nagu 1. jaanuari komme ikka on olnud aastast aastasse... Varsti peaks voodi pugema. Vist pole enam miskit üleval olles teha. Momendil piilun silmanurgast "Armastust kolme apelsini vastu" - ja jälle naeran omaette laginal...
Hoiame iseend! Kõik algab endast :) Kui oleme iseendaga rahul ja armastav, suudame hoida ja mõista teisigi.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar