Nägin praegu esimest korda Olustvere psühhodraamakonverentsi pilte, mis ma palusin Julial minu näitusest teha, panen mõned siia ka. Näitus iseenesest oli väike ja tõesti omanäoline - mõisahoone suure saali akendel ja põrandal (kas pole põrand see kõige õigem koht minu maalide näitamiseks ?), kus oli mitu töötuba. Eriti viimases töötoas, millest ka mina osa võtsin, mõjusid minu maalid väga hästi, loodan, et ka nendes, kus mind polnud.
Aitäh pildistaja Juliale, kes leidis konverentsimöllus paar minutit ekstra minu jaoks.
Ja veel - ma ei ole seni maininud, aga väike maal minu käes, "Valulik armastus", on tänaseks leidnud endale uue kodu - usutavasti väga soovitud maalina Soomes. Minu jaoks on see hästi rõõmus teadmine, et ka maali sünnilugu huvitas väga pr. Terhit, kelle kodus ta nüüd on. Ta kuulas sünnilugu vähemasti pool tundi, ei mäleta, et oleksin kunagi pidanud ühest ja samast maalist nii põhjalikult rääkima. Kunstnikule on see ainult suur rõõm. Tiiana mõtlen, et peab olema mingi tähendus, et just "Valulik armastus", mida maalides arvasin, et seda ei hakka küll keegi endale tahtma, leidis tee nii kaugele.
Üks hea nali sellel nädalal - käisin taaskord massaažil. Äkki küsis Johanna minu käest: "Sul on jalatalla alt katki ?" Jah, mul oli juba meelest läinud, aga tuli kohe meelde - nimelt lõikasin hommikul nõusid pestes endale noaga jalga ! See on jälle see koht, et abistajad alati ei teagi, millega ma üksi olles hakkama saan, aga masseerija lihtsalt näeb ja tuletab meelde. Ja siis naersime mõlemad, et mida kõike ma ei tee ! Tegelikult pole ju vahet, kas ohtlik on nuga puudutada jalaga, või käega. Ikka juhtub.
Homme olen teabepäeval, homme õhtuks juba Tallinnas. Laupäeval koolitusel, pühapäeva õhtuks loodetavasti kodus tagasi. Millal jälle netti saan, seda ma ei tea. Kui kellelgi mind väga-väga vaja on, siis helistage. Olge mõnusad :)
PS. Kõik Tiiad, ärge unustage, et 1.novembril on MEIE nimepäev. Tegelikult on meil lõpp-ilus nimi, kui selle tähendust teada ;)
