Tänasega olen niisiis 16 aastat elanud oma elu isikliku abistaja teenuse abiga. Natunatuke uskumatu ja samas olen seesuguse eluviisiga nii harjunud, et ei panegi tähele oma nelja kätt - jalga. :) Pisut teistmoodi olemist!
Veel tänagi kuulen vahetevahel küsimusi, kes aitab mul eluga toime tulla... On hooldajad või tugiisikud... EI. EI. EI. Ma aitan oma eluga toime tulla end ise. Isikliku abistaja abiga. Nii lihtne mu elukorraldus ongi!
Ja, muuseas, igaühe elus on keegi, kes teda aitab/toetab. Tihti unustame, et elu rajanebki üksteise abistamisest ja toetamisest / mõistmisest. Mõni inimene vajab lihtsalt abistavaid käsi ja südameid rohkem.
Tänan teid, mu head isiklikud abistajaid!!! Mul rõõm teist paljudega suhelda tänaseni.
Täna võtan aja maha.
Mõtlen elust edasi - tagasi.
Naudin suveõhtut Elvas. Fancis Goyaga.
Usun, et olen väikest puhkust väärt!
Muidu võin ühel heal hetkel läbi põleda... Mulle endale pole küll juba end suures stressis vaja... Ammugi teistele...
Homme hakkan taas tõsimeelseks. Mõtlen argimuredele. Sedagi, kuidas hoida kuldvõtmekest peos veel näiteks 30 - 40 aastat...
Augustist vajan taas uut tüdrukut abistajaks. Hea Triinu peab hakkama tegelema Tallinnas kooliga...
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar