Uskumatu, et nädala aja pärast on jälle jaaniöö... Alles oli jaaniaeg... Taas poeb mu hinge nukrus.
Kas kükitan jaaniööl jällegi üksinda kodus... Hetkel küll ei näe muud olemist. Ja ausalt, ega ma ei teagi, kuhu võiks minna või kellega olla. Kuid alati jääb lootus üllatuseks...
Või,
kükitades üksinda jaaniajal kodus, maalin taas mõne armsa maali. Minu meelest "Hooliv kallistus" on üks parimatest maalidest, kuid selle tegin just eelmisel jaaniajal.
"Jaaniöö õis" valmis kahe aasta eest täpselt jaaniööl.
Võib - olla sünnib see aastagi nädala pärast mu nukruses miskit rõõmsat. Olen tähelepanud, et pean loomise ajal pisut väga kurb olema, et luua midagi säravat...
Täna olin esimest päeva suve tüdruku - isikliku abistajaga Triinuga. Loodan, et septembriks kogunenud meil üheskoos palju suve elamusi. Kuigi üks meist töötab, teine puhkab. Nagu ikka viimastel suvedel.
Siiski mu endised abistajaid mäletavaid ka toredaid seiklusi ja sündmusi siiani. Nagu minagi.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar