... konverentsilt "Valged laigud, mustad augud". Omastehooldajate konventsilt.-Ausalt öeldes, ootasin ja lootsin enamat, kuid mitte häid lahendusi üle öö. Üle öö ei saa tulla ega miski... Kohati tundus mulle, et olen sattunud kuhugile mineviku musta augu.... Kas üldse tuleb juristide ja kohtusüsteemis mingi helgem hetk... Või jääbki nii, et advokaadid ja kohtunikud võivad öelda, et neil puudub kogemused puudega inimeste probleemide suhtes... Kui perekond peab hoolitsema puudega pereliikme eest, siis mis moodi seletada seda, et vahel seesama puudega pereliige hakkab ise hooldama pereliikme eest, kuid selleks vajab siiski oma õigusi... Või on lapsevanemad... JAH, perekonna seadus lubab, kuid... kohtus tuleks siiski sassisõlmed...
Ja muud asjamehed mõtlevad kummaliselt miljonide jagamisele arusaamata, mis on päris probleem või tulemus...
Ja ongi nii nagu olen aastaid rääkinud, et ma ei saa oma vallast ära kolida, sest siin saan IAT-d. Nüüd öeldi lahtise tekstiga: minge ja jääge KOV-i elama, kus on teenused.
Ma ei mäleta konverents, kus oleks olnud nii palju iroonilisi naerupuhanguid nagu eile.
Kuid veel häiris isiklikult mind, et erivajadustega inimestele endile jagus vähe väärtushinnanguid. Ikka raske ja keeruline, ei ole ühte - teist ja kolmandat jne. Ma mõtlesin psühholoogilisele abile ja positiivsete näitedele väljatoomisele - seda praktiliselt ei räägitudki.
Mulle väga meeldis Tomi esinemine. Rääkimine oma elust ja kogemustest, unistustest ja ka hirmudestki. Usun, Tomi positiivne ellu suhtumine jäi meelde paljudele... Mul on tõesti hea meel, et tulevad noored peale, kes julgevad olla "hullemad" kui mina omal ajal. Julgevad ka avameelselt rääkida.
See viib elu edasi!
Iga kogemus on justkui uus avastus. Arvan siiski, et kuskil kunagi keegi on sellise kogemusega toime tulnud... Vaja lihtsalt meenutada.... Võib - olla ka täiendada. Õppida.
................
Täna hommikul Tallinnas ärgates, mõtlesin pisiasjale, mida keegi ei panegi ehk tähele. Kui mõnus on öösärkiga magada! Ja enne magama heitmist käia dšussi all... Kuid viimasel ajal saan seda mõnu naudita just kuskil paaril päeval olles. SEST kodus õhtuti ja hommikuti ei ole alati isikliku abistajat.... Mis sest, et mugavate päevariietega saab ka öösel magada ning magangi... See ei peaks aga ju nii olema!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar