Mul läheb vist normaalselt.
Laupäev oli mul tööpäev Sauel psühhodraamagrupiga. Seekord pidin üksinda toime tulema, sest teine grupijuht Maarja tundis end kehvasti ja jäi koju. Usun, et sain hakkama. Olen suht rahul iseenda tööga - alati saaks paremini :)
Üks asi pani mind täna aga mõtlema. Kuigi selline olukord on tulnud ette üsna sageli. Et olla üks päev näiteks tööl või teha kuskil kaugemal midagi kasulikku, tuleb mul kodunt ära kaks - kolm - neli päeva. Hea on, kui on selline võimalus, et keegi saab anda mulle teistel päevadel ja ka öödel peavarju, et mina saaksin kokku sobitada busside ja rongide ajad ning abistajate olemasolud, et minna tööle ja tulla töölt.
Tegelikult see on ebanormaalne... Oleme ausad!
Väsitav.
Ja ka ajaliselt on kaotus. Selle asemel, et külas kasutult kükitada, võiksin ju kodus miskit teha. Näiteks maalida. Ma ju ei vea oma kogu elamist külla kaasa, et tööst vabal ajal miskit teha.
See ei ole selleks kirjutanud, et mul omas alatises peavarjus oleks paha. EI. Vastupidi. Mul on vägagi mõnus olla. Kuid olukord kui selline on lihtsalt tobe.
Kes seda olukorda suudab vähegi ette kujutada, saab sellele pihta, mis siin on tobe :)
Oi, kui palju on meil areneda!!!
Ka Töövõimereformis... Töövõimereform ei olegi enam nii kuum teema. Teadepulk on antud valimiste - kampaania - võimele! Naljakas, aga elu ja elulised probleemid lähevad / jäävad edasi... Nüüd on igaühe küsimus, kuidas võimekalt edasi täna elada...
Millal tuleb mu ellu see aeg, kui igakord töölt tulles saan minna rahulikult kodus dušši alla ja oma voodi magama... Seda pole ju palju soovitud!
Selleks on ehk lihtsalt paarkümnend iat tundi kuus juurde vaja. Või lihtsalt konkreetsemalt IAT süsteemi, et tõesti vajalikul momendil oleks mul isiklik abistaja võtta... Ja veel vaja tagasi õhtuseid busse....
Seesugusest elust tegelikult ei olegi helesinine unistus!!!
Vahepeal on sedagi mõnusat elu päris palju olnud ja see on meeldiv. Päris tõeliselt tavaline töö inimese elu.
Alati võiks ju olla!
Või kas peangi hullupööra rabelema... tegutsema...
Võin ka kodus istuda
ja
olla päris vait.
Kuid kardan, et siis ei läheks mul enam mitte kuidagi.....
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar