Selle nädala võiks kokku võtta ohkega "ohh".
Positiivses
ja
negatiivses mõttes.
Oli asjalik ja töine nädal.
Usun, et homme lõpetan taas ühe uue maali. Ma veel ei oska öelda, mis nimeks saab. Igatahes mulle maal täitsa meeldib, kuidagi kergelt tuli see idee... Varsti näete järjekordselt maali.
Eile sai tegeletud värvide vahele teise loovusega. See loovus on keerlenud peas ja südames juba ammu. Poolaastat... aasta... Ma isegi ei tea, kui kaua. Igatahes eile valmis loovalt ja üsna kergesti lõppude loovuse tegevusplaan esialgu viieks aastaks.
Ei sooviks veel sellest loovusest lähemalt ja selgemalt blogida. Ei ole veel õige aeg.... Loodan koos Maarjaga, et õige aeg selleks tuleb õigepea :)
Loovalt elamist ja tegutsemist tumestas üks pisiasi. Ausalt öeldes, selle tõttu ei saanud ma rahulikult magadagi.... Teen kõigepealt endale asja selgeks, siis ütlen kõik välja, mis arvan. Eestis juhtub ikka ja alati uskumatut...
reede, jaanuar 30, 2015
neljapäev, jaanuar 22, 2015
Tänasest ja natuke juba veebruaristki
Aeg läheb kiiresti. Varsti veebruar.
Lootsin väga, et jaanuari lõpuni ei tule mul isiklikkest abistajatest tühimike. Ka mu head tüdrukud lootsid seda. Kuid alati teeb elu ise positiivseidki keerdkäike ja üllatab, soovib igaüht oma elu edukalt ja rõõmsasti edasi sättida. Mul on hästi hea meel, et mu abistajad/tüdrukud saavad just selliselt oma elu ja plaane edasi seada. Üllatuslikult. Rõõmsasti. Usun, edukaltki.
Suured tänud isiklikud abistajad Kaie ja Triin, et olite tublid ja asjalikud minu käed ja jalad!!!
Minul endal on praegu natuke keeruline seis. Tundub tulema väikene tühimik abitundidest, kuid päris hull see ka ei ole. On olemas isiklik abistaja Johanna, kellele annan väikese eksamiteks õppimispuhkuse töölt, kuigi õppimine on suurim töö.! Õppimine on esmane, mida luban teha tööandjana mõtlemata. Veebruaris on usutavasti kindlasti Johanna mul piisavalt olemas.
Veel on mul loodetavasti tulevane isiklik abistaja Joonas. Veel loodan, et on veel üks tüdrukki, kellega ma pole veel kohtunud, kuid suhelnud oleme kuu...
Alati saab uued töökuulutusedki panna, kuid seda ma lähipäevil ei tee. Ootan selle ühe tüdruku ära - mul on päris hea tunne... :) Aga kui keegi teab kedagi, kes soovib leida väikest paindliku tööotsa ja uusi kogemusi, soovitage mind! Häid abikäsi vajan ikka ja alati. Pidevalt.
Soovitan lugeda ka Terviselehte. Andsin intervjuu juba detsembris. Nüüd ilmus. Ega seal miskit põrutavat pole, peamiselt jutt siiski IAT-st. See on teema, mida võin lõpmatult ja väsimatult rääkida, vähemasti seni, kuni tuleb arusaam, kui tähtis on IAT :)
Kui keegi soovib lugeda mu kohta miskit põrutavat - siis tõden kurbusega, et mul pole midagi enneolematut veel, vähemasti täna mitte... :D
Muide, teen eelreklaami 21. veebruari õhtuks. Otsustasin see aasta oma sünnat tähistada Tallinnaski, sest Kaagverre, minu koju lihtsalt ei jõuda... Kui nii, siis nii - siis pean ise jõudma Tallinna sõprade juurde!!! On ju tark otsus ;) Ma veel ei tea, kus on hea koht kohtuda ja tähistada ealisi iseärasust / iseäratust. Mõnda kohvikut on juba soovitatud... Tallinna rahvas, ootan teie kõiki soovitusi! Oluline hubasus ja hea hind ja ka ligipääs. Ja kui keegi soovib minuga kohtuda, öelge juba praegu seda! Kohv/tee ja kook minult.
Kingituseks soovin iseendale osta uue kallikese ehk läpaka. Olen seda risti põiki ammu mõelnud. Seega võib mulle lihtsalt kallikese raha kinkida (ülekanda mu kontole näiteks) südame järgi. Puuduva summa kingin endale ise.
Kui mul on normaalne kallikene taas, siis saan teha miskit põrutavat - näiteks kirjutada raamatu korralikult lõpuni ;)
Kes ei saa pealinna tulla, neid ootan 23. veebraril....
Lootsin väga, et jaanuari lõpuni ei tule mul isiklikkest abistajatest tühimike. Ka mu head tüdrukud lootsid seda. Kuid alati teeb elu ise positiivseidki keerdkäike ja üllatab, soovib igaüht oma elu edukalt ja rõõmsasti edasi sättida. Mul on hästi hea meel, et mu abistajad/tüdrukud saavad just selliselt oma elu ja plaane edasi seada. Üllatuslikult. Rõõmsasti. Usun, edukaltki.
Suured tänud isiklikud abistajad Kaie ja Triin, et olite tublid ja asjalikud minu käed ja jalad!!!
Minul endal on praegu natuke keeruline seis. Tundub tulema väikene tühimik abitundidest, kuid päris hull see ka ei ole. On olemas isiklik abistaja Johanna, kellele annan väikese eksamiteks õppimispuhkuse töölt, kuigi õppimine on suurim töö.! Õppimine on esmane, mida luban teha tööandjana mõtlemata. Veebruaris on usutavasti kindlasti Johanna mul piisavalt olemas.
Veel on mul loodetavasti tulevane isiklik abistaja Joonas. Veel loodan, et on veel üks tüdrukki, kellega ma pole veel kohtunud, kuid suhelnud oleme kuu...
Alati saab uued töökuulutusedki panna, kuid seda ma lähipäevil ei tee. Ootan selle ühe tüdruku ära - mul on päris hea tunne... :) Aga kui keegi teab kedagi, kes soovib leida väikest paindliku tööotsa ja uusi kogemusi, soovitage mind! Häid abikäsi vajan ikka ja alati. Pidevalt.
Soovitan lugeda ka Terviselehte. Andsin intervjuu juba detsembris. Nüüd ilmus. Ega seal miskit põrutavat pole, peamiselt jutt siiski IAT-st. See on teema, mida võin lõpmatult ja väsimatult rääkida, vähemasti seni, kuni tuleb arusaam, kui tähtis on IAT :)
Kui keegi soovib lugeda mu kohta miskit põrutavat - siis tõden kurbusega, et mul pole midagi enneolematut veel, vähemasti täna mitte... :D
Muide, teen eelreklaami 21. veebruari õhtuks. Otsustasin see aasta oma sünnat tähistada Tallinnaski, sest Kaagverre, minu koju lihtsalt ei jõuda... Kui nii, siis nii - siis pean ise jõudma Tallinna sõprade juurde!!! On ju tark otsus ;) Ma veel ei tea, kus on hea koht kohtuda ja tähistada ealisi iseärasust / iseäratust. Mõnda kohvikut on juba soovitatud... Tallinna rahvas, ootan teie kõiki soovitusi! Oluline hubasus ja hea hind ja ka ligipääs. Ja kui keegi soovib minuga kohtuda, öelge juba praegu seda! Kohv/tee ja kook minult.
Kingituseks soovin iseendale osta uue kallikese ehk läpaka. Olen seda risti põiki ammu mõelnud. Seega võib mulle lihtsalt kallikese raha kinkida (ülekanda mu kontole näiteks) südame järgi. Puuduva summa kingin endale ise.
Kui mul on normaalne kallikene taas, siis saan teha miskit põrutavat - näiteks kirjutada raamatu korralikult lõpuni ;)
Kes ei saa pealinna tulla, neid ootan 23. veebraril....
kolmapäev, jaanuar 21, 2015
Mida on õnneks vaja
Uut lootust uuteks algusteks :)
Kui tundub, et aina läheb hullemaks ja enam ei saagi halvimakski minna, siis tuleb ikka raudkindlalt kuidagi mingi jõuga uskuda, et varsti saabub parem aeg :)
Õnn võib peiduta uues wc-potiski! Meil duširuumgi juba praeguseks hetkeks pisut teistsugusema välimusega. Arvatavasti jääbki enam - vähem selliseks. Mulle on rohkem tantsuruumi!!! Uus pesumasin, kui see saab ükskord muretsetud, saab uue koha. Vähemasti põrandaveepangele jääb ka vist lõppude lõpuks päris hea koha. See pisiasi on mulle üsna oluline.
Täna sain taaskord aru, et töömehel ja töömehe vahel on väga suur vahe. Tänane torulukksepp Andrus tegi oma tööd südamega ning mitte üldse raha või linnukese pärast. Nii tegelikult peabki!
Igat tööd peab tegema südamega! Ütlen seda ikka ja jälle.
Siis tuleb õnn.
Edu.
Rahagi.
Ühest suurest krahhist on saanud suur rahulolu. WC-ta ei saa ju elada... Seekord tuli probleemi lahendus kiiresti. Õnneks :)
Loodan, et eilne päev oli selle aasta halvim ja pingelisem päev.
Kuigi suutsin eile veel südamest naerdagi...
Tund tagasi lugesin, et järgmine nädal saan usutavasti teada, millal on mu näitus Tartu RAEKOJAS. Jess! Paar nädalat tagasi riputas Diana mu facebooki lehele Tartu linna reklaami, et raekoda ootab selleks aastaks uute näituste soove. Saatsin meili. Sellest piisas. Kuigi tingimustes nõuti avaldust. Igaks juhuks küsisin üle, kas vaja saada ka avaldust kui selline. Tuligi vastus, et meilist piisab ja järgmine nädal saab teada aja.
See näitus Tartu raekojas oleks minule au ja uhkus, kindlasti suurim tänu kodulinnale. :)
Eks siis näituse raames saan heaga ja positiivselt, et raekoda vajab ka ligipääsu, mida mu meelest ikka veel ei ole - kuid mulle on siiski esmalt tähtis teha seal korralik näitus :)
Täna on rahvusvaheline kallistamispäev! Kallistagem siis kallid inimesi. See suurim õnn!
Kui tundub, et aina läheb hullemaks ja enam ei saagi halvimakski minna, siis tuleb ikka raudkindlalt kuidagi mingi jõuga uskuda, et varsti saabub parem aeg :)
Õnn võib peiduta uues wc-potiski! Meil duširuumgi juba praeguseks hetkeks pisut teistsugusema välimusega. Arvatavasti jääbki enam - vähem selliseks. Mulle on rohkem tantsuruumi!!! Uus pesumasin, kui see saab ükskord muretsetud, saab uue koha. Vähemasti põrandaveepangele jääb ka vist lõppude lõpuks päris hea koha. See pisiasi on mulle üsna oluline.
Täna sain taaskord aru, et töömehel ja töömehe vahel on väga suur vahe. Tänane torulukksepp Andrus tegi oma tööd südamega ning mitte üldse raha või linnukese pärast. Nii tegelikult peabki!
Igat tööd peab tegema südamega! Ütlen seda ikka ja jälle.
Siis tuleb õnn.
Edu.
Rahagi.
Ühest suurest krahhist on saanud suur rahulolu. WC-ta ei saa ju elada... Seekord tuli probleemi lahendus kiiresti. Õnneks :)
Loodan, et eilne päev oli selle aasta halvim ja pingelisem päev.
Kuigi suutsin eile veel südamest naerdagi...
Tund tagasi lugesin, et järgmine nädal saan usutavasti teada, millal on mu näitus Tartu RAEKOJAS. Jess! Paar nädalat tagasi riputas Diana mu facebooki lehele Tartu linna reklaami, et raekoda ootab selleks aastaks uute näituste soove. Saatsin meili. Sellest piisas. Kuigi tingimustes nõuti avaldust. Igaks juhuks küsisin üle, kas vaja saada ka avaldust kui selline. Tuligi vastus, et meilist piisab ja järgmine nädal saab teada aja.
See näitus Tartu raekojas oleks minule au ja uhkus, kindlasti suurim tänu kodulinnale. :)
Eks siis näituse raames saan heaga ja positiivselt, et raekoda vajab ka ligipääsu, mida mu meelest ikka veel ei ole - kuid mulle on siiski esmalt tähtis teha seal korralik näitus :)
Täna on rahvusvaheline kallistamispäev! Kallistagem siis kallid inimesi. See suurim õnn!
teisipäev, jaanuar 20, 2015
esmaspäev, jaanuar 19, 2015
Kuidas läheb...
Mul läheb vist normaalselt.
Laupäev oli mul tööpäev Sauel psühhodraamagrupiga. Seekord pidin üksinda toime tulema, sest teine grupijuht Maarja tundis end kehvasti ja jäi koju. Usun, et sain hakkama. Olen suht rahul iseenda tööga - alati saaks paremini :)
Üks asi pani mind täna aga mõtlema. Kuigi selline olukord on tulnud ette üsna sageli. Et olla üks päev näiteks tööl või teha kuskil kaugemal midagi kasulikku, tuleb mul kodunt ära kaks - kolm - neli päeva. Hea on, kui on selline võimalus, et keegi saab anda mulle teistel päevadel ja ka öödel peavarju, et mina saaksin kokku sobitada busside ja rongide ajad ning abistajate olemasolud, et minna tööle ja tulla töölt.
Tegelikult see on ebanormaalne... Oleme ausad!
Väsitav.
Ja ka ajaliselt on kaotus. Selle asemel, et külas kasutult kükitada, võiksin ju kodus miskit teha. Näiteks maalida. Ma ju ei vea oma kogu elamist külla kaasa, et tööst vabal ajal miskit teha.
See ei ole selleks kirjutanud, et mul omas alatises peavarjus oleks paha. EI. Vastupidi. Mul on vägagi mõnus olla. Kuid olukord kui selline on lihtsalt tobe.
Kes seda olukorda suudab vähegi ette kujutada, saab sellele pihta, mis siin on tobe :)
Oi, kui palju on meil areneda!!!
Ka Töövõimereformis... Töövõimereform ei olegi enam nii kuum teema. Teadepulk on antud valimiste - kampaania - võimele! Naljakas, aga elu ja elulised probleemid lähevad / jäävad edasi... Nüüd on igaühe küsimus, kuidas võimekalt edasi täna elada...
Millal tuleb mu ellu see aeg, kui igakord töölt tulles saan minna rahulikult kodus dušši alla ja oma voodi magama... Seda pole ju palju soovitud!
Selleks on ehk lihtsalt paarkümnend iat tundi kuus juurde vaja. Või lihtsalt konkreetsemalt IAT süsteemi, et tõesti vajalikul momendil oleks mul isiklik abistaja võtta... Ja veel vaja tagasi õhtuseid busse....
Seesugusest elust tegelikult ei olegi helesinine unistus!!!
Vahepeal on sedagi mõnusat elu päris palju olnud ja see on meeldiv. Päris tõeliselt tavaline töö inimese elu.
Alati võiks ju olla!
Või kas peangi hullupööra rabelema... tegutsema...
Võin ka kodus istuda
ja
olla päris vait.
Kuid kardan, et siis ei läheks mul enam mitte kuidagi.....
Laupäev oli mul tööpäev Sauel psühhodraamagrupiga. Seekord pidin üksinda toime tulema, sest teine grupijuht Maarja tundis end kehvasti ja jäi koju. Usun, et sain hakkama. Olen suht rahul iseenda tööga - alati saaks paremini :)
Üks asi pani mind täna aga mõtlema. Kuigi selline olukord on tulnud ette üsna sageli. Et olla üks päev näiteks tööl või teha kuskil kaugemal midagi kasulikku, tuleb mul kodunt ära kaks - kolm - neli päeva. Hea on, kui on selline võimalus, et keegi saab anda mulle teistel päevadel ja ka öödel peavarju, et mina saaksin kokku sobitada busside ja rongide ajad ning abistajate olemasolud, et minna tööle ja tulla töölt.
Tegelikult see on ebanormaalne... Oleme ausad!
Väsitav.
Ja ka ajaliselt on kaotus. Selle asemel, et külas kasutult kükitada, võiksin ju kodus miskit teha. Näiteks maalida. Ma ju ei vea oma kogu elamist külla kaasa, et tööst vabal ajal miskit teha.
See ei ole selleks kirjutanud, et mul omas alatises peavarjus oleks paha. EI. Vastupidi. Mul on vägagi mõnus olla. Kuid olukord kui selline on lihtsalt tobe.
Kes seda olukorda suudab vähegi ette kujutada, saab sellele pihta, mis siin on tobe :)
Oi, kui palju on meil areneda!!!
Ka Töövõimereformis... Töövõimereform ei olegi enam nii kuum teema. Teadepulk on antud valimiste - kampaania - võimele! Naljakas, aga elu ja elulised probleemid lähevad / jäävad edasi... Nüüd on igaühe küsimus, kuidas võimekalt edasi täna elada...
Millal tuleb mu ellu see aeg, kui igakord töölt tulles saan minna rahulikult kodus dušši alla ja oma voodi magama... Seda pole ju palju soovitud!
Selleks on ehk lihtsalt paarkümnend iat tundi kuus juurde vaja. Või lihtsalt konkreetsemalt IAT süsteemi, et tõesti vajalikul momendil oleks mul isiklik abistaja võtta... Ja veel vaja tagasi õhtuseid busse....
Seesugusest elust tegelikult ei olegi helesinine unistus!!!
Vahepeal on sedagi mõnusat elu päris palju olnud ja see on meeldiv. Päris tõeliselt tavaline töö inimese elu.
Alati võiks ju olla!
Või kas peangi hullupööra rabelema... tegutsema...
Võin ka kodus istuda
ja
olla päris vait.
Kuid kardan, et siis ei läheks mul enam mitte kuidagi.....
kolmapäev, jaanuar 14, 2015
Jõuluvana...
... sai täna õhtul nina :) St valmis mu selle aasta esimene maal, millega nägin vaeva 2. jaanuarist. Nina kaks värvikriipsu ei saanud mitte kuidagi õigesti - küll oli toon vale, küll oli pintsel ebasobiv, küll ei osanud pintslitõmmet õigesse kohta tõmmata.... Nüüd on minu arust ka ninaots omal õigel kohal. :)
Päris aus üles tunnistus: ühelt jõulukaardilt hakkas jõuluvana kummitama.... Üks ühele ma siiski ei teinud - see EI meeldi iial. Ise imestan, et suutsin laheda vanakese maalida. :) Olin ju aastaid keeldunud.... Kuid on ikka vist nii, et iga asi tuleb täpselt õigel ajal ja väga ootamatult!
Aga seda maali aitas maalida Kass Pätu. Maal on väike, 10 x 20. Pätu on pisike, kuigi tundub siin väga suurena...
Pildistas Silver
Päris aus üles tunnistus: ühelt jõulukaardilt hakkas jõuluvana kummitama.... Üks ühele ma siiski ei teinud - see EI meeldi iial. Ise imestan, et suutsin laheda vanakese maalida. :) Olin ju aastaid keeldunud.... Kuid on ikka vist nii, et iga asi tuleb täpselt õigel ajal ja väga ootamatult!
Aga seda maali aitas maalida Kass Pätu. Maal on väike, 10 x 20. Pätu on pisike, kuigi tundub siin väga suurena...
Kass Pätu ehk õigemini veel Kiisu Pätu mu maalimisnurgas maalimisasjade laua all.
Silver otsustas, et Pätu jääbki usutavasti Pätuks. Seega, mina saan olla ristiema.
Minu jõuluteemad lõppesid tänasega. Vähemalt 10 pool kuud ma ei kavatse jõuludele mõelda, aga loodetavasti Jõuluvana toob hästi ilusad ja armsad jõulud see aasta :)
Mu maalimis tööaasta algas hästi. See aasta pean rohkem pingutama...
Pildistas Silver
teisipäev, jaanuar 13, 2015
Nädalavahetusest ja muustki
Reede õhtust laupäeva õhtuni olin pealinnas.
Nägin esimest korda ka Nordea maja. Huvitav, miks Nokia nimi vahetati - isegi Tallinna inimesed ei saa aru, miks peavad nimed pidevalt vahetuma... Minu jaoks oli ka Nokia veel, ajasin koguaeg ürituse toimumiskoha sassi... See selleks. Kohale jõudsin.
Käisin sotside üldkogul. Pean tõdema, et mul ei ole väga tulikuuma poliitiku hinge. Tean seda aastaid. Ja usun sedagi aga, et igal inimesel on mingi poliitika huvi. Peaks vähemasti olema. Siiski olen erakonna põhimõtetega üldiselt nõus. Eriti sellega, et inimene on väärtus. Just seda kipume sageli unustama.
Kuid üldkogu tipp hetk oli naeratus Soome presidendilt Tarja Halonenilt. :) Kuna istusin rea alguses ratastoolis, siis jälgisin , et ratastooli jalatugedele keegi ei kommitaks. Nagu ikka ja alati. Meie vanad prouad kahjuks ei naeratanud (Eesti vanemad inimesed üldiselt ka naeratavad avalikult vähe) minust möödudes, mina naeratasin igaühele ja liigusin tasa tooliga taha või ka ette poole - st kuhu vaja, et mitte ette jääda. Tundsin end pisut ebamugavaltki. Siis läks Tarja Halonen mööda ja naeratas soojalt ja siiralt. :) Mõtlesin omaette, küllap raske ja pikk elu on kõikidel selja taga, kuid miks ikkagi meie vanemad inimesed ei oska naeratada... Ok, nõuka aeg - aga sellest on piisav aeg möödas... Ei tea...
Naeratusel on väärtus.
Naeratus ühendab.
Annab jaksu juurde.
Kui mina kunagi kuhugile kandideerin, siis on minu üks loosung: "Naeratagem üksteisele ja Eestimaa saab parimaks kohaks, kus elada!"
Seda luban :)
Tallinnas kohtusin sõpradega.
Veel otsustasin viimaks ometi hakata taas trenni tegema. Ma ei lükkanud seda lubadust tulevikku, vaid alustasin kohe enne keskööd ;)
Aitäh Johanna, et olid olemas Tallinnas!
Tallinnast Tartu sõites sain bussis üksinda olla. Kuigi buss oli rahvas täis.... See aeg oli mulle mõnus. Tartus tuli vastu Helena ja me läksime läbi sahiseva lumme ta poole. Poole ööni jutustasime.
Pühapäevgi möödus mõnusasti.
See nädal algas uute isiklikke abistajate valimistega. Valimine veel kestab... Üks tüdruk ei julgenud proovipäevale ka tulla - põhjus minu kõne, kusjuures töövestlusel sai väga hästi minust aru. Järelikult ei olnud minu inimene! Mind kui tööandjat häirib see, et inimene ei julge ise loobumis öelda. Tean, paljud tööandjad näevad töövõtjatega või õigemini tööotsijatega kurja vaeva...
Täna oli proovipäeval ühel noormehel. Ta sai linnas lumesopas ratastooliga möllata. Arvan, et tema jääb...
Mul on tegelikult mõned kanditaadid veel, ja usun, et mina ei ütle kellegile ära. Julgeid ja häid abikäsi läheb alati vaja!
Nägin esimest korda ka Nordea maja. Huvitav, miks Nokia nimi vahetati - isegi Tallinna inimesed ei saa aru, miks peavad nimed pidevalt vahetuma... Minu jaoks oli ka Nokia veel, ajasin koguaeg ürituse toimumiskoha sassi... See selleks. Kohale jõudsin.
Käisin sotside üldkogul. Pean tõdema, et mul ei ole väga tulikuuma poliitiku hinge. Tean seda aastaid. Ja usun sedagi aga, et igal inimesel on mingi poliitika huvi. Peaks vähemasti olema. Siiski olen erakonna põhimõtetega üldiselt nõus. Eriti sellega, et inimene on väärtus. Just seda kipume sageli unustama.
Kuid üldkogu tipp hetk oli naeratus Soome presidendilt Tarja Halonenilt. :) Kuna istusin rea alguses ratastoolis, siis jälgisin , et ratastooli jalatugedele keegi ei kommitaks. Nagu ikka ja alati. Meie vanad prouad kahjuks ei naeratanud (Eesti vanemad inimesed üldiselt ka naeratavad avalikult vähe) minust möödudes, mina naeratasin igaühele ja liigusin tasa tooliga taha või ka ette poole - st kuhu vaja, et mitte ette jääda. Tundsin end pisut ebamugavaltki. Siis läks Tarja Halonen mööda ja naeratas soojalt ja siiralt. :) Mõtlesin omaette, küllap raske ja pikk elu on kõikidel selja taga, kuid miks ikkagi meie vanemad inimesed ei oska naeratada... Ok, nõuka aeg - aga sellest on piisav aeg möödas... Ei tea...
Naeratusel on väärtus.
Naeratus ühendab.
Annab jaksu juurde.
Kui mina kunagi kuhugile kandideerin, siis on minu üks loosung: "Naeratagem üksteisele ja Eestimaa saab parimaks kohaks, kus elada!"
Seda luban :)
Tallinnas kohtusin sõpradega.
Veel otsustasin viimaks ometi hakata taas trenni tegema. Ma ei lükkanud seda lubadust tulevikku, vaid alustasin kohe enne keskööd ;)
Aitäh Johanna, et olid olemas Tallinnas!
Tallinnast Tartu sõites sain bussis üksinda olla. Kuigi buss oli rahvas täis.... See aeg oli mulle mõnus. Tartus tuli vastu Helena ja me läksime läbi sahiseva lumme ta poole. Poole ööni jutustasime.
Pühapäevgi möödus mõnusasti.
See nädal algas uute isiklikke abistajate valimistega. Valimine veel kestab... Üks tüdruk ei julgenud proovipäevale ka tulla - põhjus minu kõne, kusjuures töövestlusel sai väga hästi minust aru. Järelikult ei olnud minu inimene! Mind kui tööandjat häirib see, et inimene ei julge ise loobumis öelda. Tean, paljud tööandjad näevad töövõtjatega või õigemini tööotsijatega kurja vaeva...
Täna oli proovipäeval ühel noormehel. Ta sai linnas lumesopas ratastooliga möllata. Arvan, et tema jääb...
Mul on tegelikult mõned kanditaadid veel, ja usun, et mina ei ütle kellegile ära. Julgeid ja häid abikäsi läheb alati vaja!
neljapäev, jaanuar 08, 2015
Psühhodraamagrupp 17. jaanuaril
Psühhodraamagrupp saab taas kokku 17. jaanuaril kell 13.00 - 19.00 Saue Päevakeskuses
Läbi viivad psühhodraama assistent Tiia Järvpõld ja psühhodraama grupijuht Maarja Kaplinski
Me soovime anda grupiliikmetele julgustust usaldada omaenda loovust. Kasutame selleks psühhodraama meetodeid. Head karjääri saab teha töös ainult siis, kui inimese isiklik elukarjäär õnnestub üldiselt, seepärast soovime üheskoos otsida kontakti oma loovusega ja selle kaudu jõuda rahuldustpakkuvama eluni.
Ootame vanu ja uusi grupiliikmeid ja huvilisi. Ootame neidki, kes veel ei teagi, mis on psühhodraama. Kõige olulisem soov, mis peaks tulijal olema, on soov, et kohtuda iseenda ja teistega ning see läbi hakata iseend rohkem usaldama. Grupis on vabu kohti.
Osavõtt 15 €
Infot juurde minult tiia.jarvpold@gmail.com ja/või Maarjalt mkaplinski@gmail.com
teisipäev, jaanuar 06, 2015
Bussiliiklusest
Sellest aastast sõidab maakonnaliinidel GoBus ja hetkel tundub küll, et uus bussifirma on tekkitanud ainult palju segadust ja oluliselt vähendanud normaalset liikumist.
Näiteks
minul ja mu isiklikkel abistajatel tuleb probleem hilisõhtuga, sest üsna sageli käisid tüdrukud tööl ka õhtuti. Eriti hea oli meil linna pikki päevi teha - abistaja sai kell 23 siiski koju. Nüüd läheb 5 päeval viimane buss linna 17.35, mitte 18.02 nagu aastaid.
Uusi bussiaegu polnud vana - aastal üldse nähtavad.... 2. jaanuaril hommikul jäi tööle hiljaks Johanna, sest bussijaamas oli bussidega segadus.
Eile sõitis Triin töölt taksoga, sest me ei tulnud sellepealegi, et bussidel on kellaajad täiesti muutunud. Kas me viga... Vaatasime vist 1. jaanuaril bussireise ning pea kõik oli sama....
Muidugi takso arve maksin mina...
Hommiku 9 buss, mis sõitnud küll mu meelest 25 aastat, läheb nüüd linna 8.40. Siia peaks jõudma 8.9 , kuid kui hilineb, siis kas mina jõuan riidesse (eriti talvel) ja bussile, kui abistaja jõuab umbes 8.13...8.15... Ennemini jäi 40 - 45 minutit, see oli piisav aeg...
Saan aru, et kõik ei saa olla ühe inimese järgi, kuid hetkel puudutab jaburam üllatus aasta alguses paljusid...
Homme proovin ise uue bussifirma ära. Kindlasti ei hakka ma kasutama ratastooli - bussi, mis peab ettetellima kaks päeva. Jäägu see neile, kes muul viisil ei saa bussile. Ma juba käin edasi - tagasi nii tihti, et peaksin iga päev bussi tellima - ma ei viitsi. See oleks tüütu ka.
Soovin heaolu riiki, kus saab liikuda vabalt igal ajal.
Kui mõelda veel töövõimereformile, siis peaks ka ühistransportki väga hästi toimima.
Ja mõtlen ka oma autole, mis lahendaks osaliselt probleeme... Kuid....
Näiteks
minul ja mu isiklikkel abistajatel tuleb probleem hilisõhtuga, sest üsna sageli käisid tüdrukud tööl ka õhtuti. Eriti hea oli meil linna pikki päevi teha - abistaja sai kell 23 siiski koju. Nüüd läheb 5 päeval viimane buss linna 17.35, mitte 18.02 nagu aastaid.
Uusi bussiaegu polnud vana - aastal üldse nähtavad.... 2. jaanuaril hommikul jäi tööle hiljaks Johanna, sest bussijaamas oli bussidega segadus.
Eile sõitis Triin töölt taksoga, sest me ei tulnud sellepealegi, et bussidel on kellaajad täiesti muutunud. Kas me viga... Vaatasime vist 1. jaanuaril bussireise ning pea kõik oli sama....
Muidugi takso arve maksin mina...
Hommiku 9 buss, mis sõitnud küll mu meelest 25 aastat, läheb nüüd linna 8.40. Siia peaks jõudma 8.9 , kuid kui hilineb, siis kas mina jõuan riidesse (eriti talvel) ja bussile, kui abistaja jõuab umbes 8.13...8.15... Ennemini jäi 40 - 45 minutit, see oli piisav aeg...
Saan aru, et kõik ei saa olla ühe inimese järgi, kuid hetkel puudutab jaburam üllatus aasta alguses paljusid...
Homme proovin ise uue bussifirma ära. Kindlasti ei hakka ma kasutama ratastooli - bussi, mis peab ettetellima kaks päeva. Jäägu see neile, kes muul viisil ei saa bussile. Ma juba käin edasi - tagasi nii tihti, et peaksin iga päev bussi tellima - ma ei viitsi. See oleks tüütu ka.
Soovin heaolu riiki, kus saab liikuda vabalt igal ajal.
Kui mõelda veel töövõimereformile, siis peaks ka ühistransportki väga hästi toimima.
Ja mõtlen ka oma autole, mis lahendaks osaliselt probleeme... Kuid....
pühapäev, jaanuar 04, 2015
Algaski uus...
... kuid kõik on siiski vanamoodi.... Lihtsalt aasta number uus, muud midagi... Mina sain aru küll see nädalavahetus, et iseendale võib uusi lubadusi lubada, soove soovida ja eesmärke seada iga aeg, mitte aastavahetusel...
Mis uus... Eriti midagi ei ole uut...
Täna koristasin.
Maksude arved tulevad.
Üksildane olemine kestab. Järgmine nädal see ehk pisut katkeb... Tartu. Tallinn.
Mul on tunne, et varsti peab tulema milleski muutus, kuid milles või... - ei tea... Hingerahugi võiks tagasi tulla. Oleks mõnusam kodus töötadagi. Kunst sünnib mõnusas keskkonnas ja heas meeleolus...
Rõõm.
Mure.
Hetkel käsil paar pooleli olevat maali..... Tänane parim muie: lähen mina taha tuppa maalima ja vaatan - põrand on kunstiteos - rohelisi käpa jälgi täis.... Pätu ise magas mu voodis. Kiisu armas, kuid mul on tunne, et tema pärastki saan veel kurvastada.....
Mis uus... Eriti midagi ei ole uut...
Täna koristasin.
Maksude arved tulevad.
Üksildane olemine kestab. Järgmine nädal see ehk pisut katkeb... Tartu. Tallinn.
Mul on tunne, et varsti peab tulema milleski muutus, kuid milles või... - ei tea... Hingerahugi võiks tagasi tulla. Oleks mõnusam kodus töötadagi. Kunst sünnib mõnusas keskkonnas ja heas meeleolus...
Rõõm.
Mure.
Hetkel käsil paar pooleli olevat maali..... Tänane parim muie: lähen mina taha tuppa maalima ja vaatan - põrand on kunstiteos - rohelisi käpa jälgi täis.... Pätu ise magas mu voodis. Kiisu armas, kuid mul on tunne, et tema pärastki saan veel kurvastada.....
neljapäev, jaanuar 01, 2015
1. jaanuar 2015
... on olnud küll minu elu vaiksem.... Lihtsalt olen omaette. Kiisuga, keda mina hüüan Pätuks, sest tal pole ikka veel nime...
Täna on nagu täiesti tavaline päev...
Soovin vaid, et ees ei ole 8740 tundi ehk 364 päeva uhket üksindust....
Tegelikult peaks see aasta saabuma elamisse õnn, sest esimesena astus tuppa noormees Villu... Papa rääkis ikka, et uusaastaööl peab olema esimene tulija koju meesterahvas, siis olevat kodus aasta läbi õnn ja heaolu. Ta tundis kogunisti inimest, kes ei lasknudki ühtegi naist enne meest sisse - ebausk ei lubanud.... On ju naljakas!! Kui see aasta on hea õnn ja edu, siis kehtestan uuest aastast sama reegli :P :D Äkki siis ei tundugi see nii naljakas...
Selle aasta horoskoopki tõotab palju head... Varsti algab kitse aasta - olen muide kitse aastal sündinud - mis lubab isegi ootamatult kaaslast ehk armastust leida :) Miks mitte kohtuda oma armastusega! Lõppude lõpuks. Samas tulevat hea aasta rahaga... ja muuga ka... Aga siiski ma usun, et palju on enda teha :)
Viimasel ajal ei usu ma eriti horoskoope, vaid usun miskit rohkem, mis maailmas päris kindlasti peale horoskoopide ja uskude on olemas... Kõik see moodustabki me elu, võib - olla ka saatusegi...
Muide, jaanuaris saab 9 aastat mul blogimist... Ma ei tea, kas lühike või pikk aeg, kuid ehk järjekindel... Olen palju tuttavaid ja sõpru lugejatest juurde saanud. Mu elu - olu on peo peal, kuid tunnistan ausalt, pooltest asjadest vaikinud... Kui olen vahel üksi, blogin.... Arusaamata millepärast... Huvitaval kombel loetakse palju... järjest rohkem...
See aasta peaks lõpuks raamatu lõpuni kirjutama.....
Täna on nagu täiesti tavaline päev...
Soovin vaid, et ees ei ole 8740 tundi ehk 364 päeva uhket üksindust....
Tegelikult peaks see aasta saabuma elamisse õnn, sest esimesena astus tuppa noormees Villu... Papa rääkis ikka, et uusaastaööl peab olema esimene tulija koju meesterahvas, siis olevat kodus aasta läbi õnn ja heaolu. Ta tundis kogunisti inimest, kes ei lasknudki ühtegi naist enne meest sisse - ebausk ei lubanud.... On ju naljakas!! Kui see aasta on hea õnn ja edu, siis kehtestan uuest aastast sama reegli :P :D Äkki siis ei tundugi see nii naljakas...
Selle aasta horoskoopki tõotab palju head... Varsti algab kitse aasta - olen muide kitse aastal sündinud - mis lubab isegi ootamatult kaaslast ehk armastust leida :) Miks mitte kohtuda oma armastusega! Lõppude lõpuks. Samas tulevat hea aasta rahaga... ja muuga ka... Aga siiski ma usun, et palju on enda teha :)
Viimasel ajal ei usu ma eriti horoskoope, vaid usun miskit rohkem, mis maailmas päris kindlasti peale horoskoopide ja uskude on olemas... Kõik see moodustabki me elu, võib - olla ka saatusegi...
Muide, jaanuaris saab 9 aastat mul blogimist... Ma ei tea, kas lühike või pikk aeg, kuid ehk järjekindel... Olen palju tuttavaid ja sõpru lugejatest juurde saanud. Mu elu - olu on peo peal, kuid tunnistan ausalt, pooltest asjadest vaikinud... Kui olen vahel üksi, blogin.... Arusaamata millepärast... Huvitaval kombel loetakse palju... järjest rohkem...
See aasta peaks lõpuks raamatu lõpuni kirjutama.....
Tellimine:
Postitused (Atom)