Lauludest pannkookideni...

Eile käisin Ivo Linnat ja Anti Kammistet kuulamas. Peetri kirikus. Hästi õdus ja südamlik kontsert oli!  Ja avastasin ühe laulu, mida mina küll  ei olnud varem kuulnud. Praegu otsisin youtube´s, kuid ma ei leidnud seda õiget laulu... On küll vist õige laulu pealkiri, kuid laul on kuidagi rohkem tuttav:  
https://www.youtube.com/watch?v=BSR7ZJmQB-4 
Kuid see ei ole see laul...
Arvan, et ma ei aja ise miskit sassi :) Selle laulu, mida eileõhtul avastasin enda jaoks, on sõnum: andestan sulle, kui sooja kaisu poed...
Kui kirikust väljusime, laulsime Triinuga läbi linna minnes Ifi lisalaulu  "kui lapsed öösel näevad und, sajab väljas ikka valget lund"
Ainult valget lund ei sadanud...

Täna esitlesin koos Maarjaga oma IAT raamatukest  Tartu Töötukassas. Usun, et tund oli kõikidele kohal olijatele väga asjalik. Motivatsioonide rohke.  Ka mulle endale. Sain kinnitust iseendale, et ma teen omaenda elamise - olemisega õiget asja. Õiget olemist. Iseendana. Kuigi samas ma ei arva, et olen kuidagi teistmoodi... Kuid nii hea oli näha säravate silmadega Töötukassa töötajaid, kes tulid teemaga vägagi kaasa. :)
Inimesed vajavad pisutki positiivsust.
Minagi.

Koju tulles ootasid laual pannkoogid, ahjus kartuli - munaroog, kohvimasinas kohv... Küünlad põlesid... Üllatus Silverilt.  Tõeline üllatus mulle kui empsile! Tean, et pojale üldse ei meeldi kokata. Sellist vaadepilti näen üliharva...
Ja facebookis lugesin Silverilt luuletust mulle:
                                               

Emps mul särav päike,
kasvult on ta veidi väike.
Vanaduselt on veidi noor,
talle meeldib hoopis laulukoor.

See on tõepoolest esimene luuletus mulle lapselt. Nii armas!

Mida veel soovida :)