Sirvisin Sotsiaalministeeriumi kodulehte... ja leidsin päris põhjaliku ülevaade IAT-st
http://www.sm.ee/et/isikliku-abistaja-teenus
ja ometi aetakse ikka ja jälle kõik teenused omavahel sassi.
Mõni punktikene paneb mind muigama. Järelikult olen suht palju reegleid rikkunud või oma moodi teinud, ja siiski - siiski on mul teenus ja mu oma elu sajaga toiminud. Olen ise hindaja ja uuesti ülevaataja, kas mul on ikka jätkuvalt vaja IAT-d ning kuidas - milleks - mismoodi. Olen ka poolenisti või rohkemgi teenuse osutaja - järelikult polegi vaja nutulaulu, et omaenda raha läheb palju teenuse alla. :) Samas olen veendunud, et kui ongi mõni tegevus või töö, mis on mul loomuses, mida soovin ise teha, kuid vajan sealjuures natu abi - siis ma ei näe probleemi, miks peaksin isetegemist vähendama. Muidugi küsin alati,mis abistajale ei meeldi teha. Ja siis ma ei palugi seda teha. Nt mannapuder. See on esimene asi, mis meenus, mida ma tõesti asendan mõne teise pudruga (v a tatrapudruga, sest seda ei salli mina ise :) ) Aga kui mul oleks nt aedki... Ma tõesti ei vaja seotud teenuseid.
Ise küsimus on järelvalve. Või mu jaoks hoopis suurem küsimus. Kuidas garanteerida, et abistaja pole kohtulikult karistatud või lihtsalt kelm... Siin on palju läbimõtlematult. Nagu üldse Eesti õigussüsteemis... Ei saa olla vahet, kelle vahel on ärakasutamine või vägivald, abi on igal juhul vaja... Tihti ei saa abi, ei ole ka abi kuulamisel - minu oma kogemus sellest aastast. Samas olen isiklikult valmis ka inimesele uue võimaluse andma.
Aga üldiselt on need punktid kõik minulikult kirjas Kuldvõtmekese IVT kogumikus. Muide, IVT on seekord väga õieti kirjutatud, ma ei soovinudki kirjutada V asemele A-d :D
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar