Kolmapäevahommikul veel unine, kuid Kihnu ärevus juba
Munalaiu sadamas
Isikliku abistaja Triinuga
Pildistaja Silveri vari. :)
Laeva Amalie kajutis. Kapten aitas ilusti kreedtrepist alla ratastooliga, kuigi see oli jube hirmus... Palju kergem ja turvalisem oli, kui Silver viis tooli ja mind eraldi üles ja eile ka alla. Tekil oleks olnud seekord juba jahe. Eile eriti. Olime kõik merehaiged.
Minu õhtusöök. Laps ikka teab, kui mamps ei oska poes valida, siis tuleb kooki osta :D
Meie puhkemaja üks öö :) Mõtlen, et ehk lähen sinna ka pidu pidama näiteks veebruaris...
Maalid on taas kodus. Seekord ei saanudki kohvrit tassida ... Ees ootab uus näitus ja seiklus...
Aitäh Kihnu rahvas!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar