Eile sain nö aidata (nõustasin) esmakordselt rollimängu. Kuigi ise ei ole iialgi larpil käinud. See oli minu jaoks uus kogemus. Külma vette hüppamine :)
Sain aru, et nii tore on ka algavaid suurte inimeste mõtlema panevade mängude töötube ettevalmistada. Alati ei saa tegeleda päris probleemidega. Ja larpil ja psühhodraamal on sarnaseid jooni - siis miks mitte anda häid mõtteid mängujuhile, et mäng hästi õnnestuks.
Täna kohtusin sõbranna Kristaga. Me polnud vist aasta näinud, kuigi oleme sõbrannad olnud peaaegu eluaeg. Krista pani mulle südamele, et poliitika ei sobi minule. Õigus tal! Suur poliitika ei sobi tõesti mulle. Tean. Aga vahel on hea seda arvamust kuulda kellegilt teiselt :) Aga ma arvan siiski, et pisikene poliitik peitub igas ühes meis.
Jään siiski enda juurde ja reale.
Muide, järjest enam klienditeenindajatest kuulavad ikkagi mind. Tasku "Rahva Raamatu" poes nt oli eile imetore mees - müüja. "Kiri iseendale" on Rahva Raamatus täitsa olemas! Ja minu meeles normaalse hinnaga. Facebookis on küsitud, kus raamat müüa ja mis hind.
Eile võttis Vana - Kastrest mikrobuss meid Johannaga peale. Tuli kaks mikrobussi järjest. Ehmatasin juba, et jääb linna minemata... kuid ei tulnud teise mikrobussijuhiga ühtki probleemi: tulge. Ratastool mahtus istme vahele. Juht oli üldse sõbralik. Järgmises peatuses ootas sõirjat, kes oli jooksmas ning bussi jõudes palus andeks, et ta on purjus... See purjus mees oli kuidagi isegi sümpaatne, arvatavasti - ma arvan nii - et tal oli mingi mure... Tavaliselt ma nii ei mõtle, alkoholi ei saa olla vabandus...
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar