Jäin mõtlema, kui mitu korda olen õpetanud tüdrukute ja noormeestele esimest korda isikliku abistaja tööd? Kindlasti 72 korda + veel lugematul arvul proovipäevi. Seda arvu ma ei teagi, mitu inimest pole proovipäevast kaugemale jõudnud... Kuid kindlasti on esimesi tööpäevi olnud juba 72. Mõnedele inimestele on jäänud esimene tööpäev viimasekski. Järelikult polnud see töö neile see töö! Paljud on olnud aga mitmeid kordi mu isiklik abistaja ning mitte aind mulle, mõni tüdruk on olnud välismaal isiklik abistaja.
See isikliku abistaja väljaõppe on tegelikult ka suhteliselt suur vastutusrikas töö. Uskuge mind! Kuid see töö ei lähe ju kuskile kirja... Kui siis, siis vaid minu oma elulukku :)
Täna tegi isiklik abistaja Kaie esimese tööpäeva. Usun, et temast saab ka tubli isiklik abistaja ja minu inimene.
Teate, kui vahva tunne on noorele anda julgelt pisiasjugi teha, mida ta ei ole mitte kunagi teinud. :) Samal ajal saates ikka oma igapäeva elu elada. Ja pärast isikliku abistajalt kuuldes rõõmsat hüüet: see oli mulle uus kogemus, ma polnud seda ennem teinud. Aga ta tuli toime! Täna kuulsin seda hüüet kolmel - neljal korral.
Loomulikult kõiki häid abistaja nippe ei saa selgeks esimese päevaga. Usun siiski, et isiklikul abistajal peab olema anne nagu igal teisel ametis, muidu ei saa seda tööd südamega teha :)
Mind ennast ajab naerma, kui nii mõnigi tüdruk ütleb, et olen liialt lahke boss :D Võib - olla, et olengi, kuid suhtlen siiski n ö omaenda käte ja jalgadega :) Ma ei saa ju mitte vajadusel karjuda või mis iganes. Isiklik abistaja on eelkõige inimene!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar