Rõõm ja kurbus

Tänasega  lõppes mu ägedalt lahe suveaeg. Ehk teisi sõnu: tänasega lõppes  Kristi tööaeg  minu juures isikliku abistajana. Mul on tõesti hea meel, et me Kristiga kohtusime juuni alguses! Muidugi on natuke kurb ka, et täna ei saanud enam  uut  nädalat kokku leppida Kristiga isikliku abistaja  tööaegu... Kuid mul on siiralt hea meel, et leidis erialase töö ning loodan, et edaspidi võivad paljud teistki Kristiga kohtuda kuskil loodusrajal. Usutavasti soovib hea meelega Kristi  näha radadel ka erivajadustega inimesigi :) 
Aga minule oli Kristi väga tublid ja töökad käed ja jalad kolm suvekuud! Ma ei mäleta paar aastat nii paljude abistajate tundidega suve... Ausalt. Ja muide ka paberid ei näita niisugust tundide arvu... Huvi pärast sirvisin eile veel paari aasta taguseid pabereid... Suur tänu, kallis Kristi! 
Tegelikult oli tänagi väga töine päev, kuigi veidi pidulikum. :) Sai enam - vähem oma uue näo mu maalimisnurk ehk 2 x 2 ateljee. Sellist kujundust ja sisutust olin ateljeesse unistanud vähemalt viimased kolm aastat... Viimane poolaastat maalisin nö põlve otsas, see röövis igasuguse loovuse... Mõned pisiasjad on veel teha, nagu näiteks lõppude lõpuks uus aken panna taha tuppa... Kuid momendil olen ateljee tulemusega ülirahul :)

Mul või meil üldse on juba nädal mure... Lubasin küll Kass Bongost mitte enam kirjutada, kuid... ta lihtsalt kuhugile kadunud... Me arvame, et Bongo on siiski elus ja terve ning varsti ilmub välja. Hullemast variandist ei soovi meist keegi mõelda, kuid üks võimalus on, aga see on oletus, et ajas oma koer - sõbra rebasega sassi... Viimati nähti teda õuel võõra kassiga, kes oli mammale külla tulnud... Seda kassi ka ei ole näha enam. Loogilisem on see, et läksid kahekesi rändama... Igatahes Bongot on otsitud ja otsitakse edasi igalt poolt... Mamma on hästi kurb. Mina ka. Üldse me kõik. Muretseme, mida Kass Bongo sööb... Hammasteta püüab hiiri küll, kuid süüa ei saa.. Putukaid püüab ja sööb. Nii et jah lood kurvad. Lohutus on seegi, et kassid oskavad koju tulla. Võimatu pole, et hakkas koju tulema. :) Kuhugile otsimiskuulutusi ei oska panna, Bongo suvituskoht on suht metsade vahel... Ta võis minna mis suunas iganes.  Ja ega kuulutusesse ei usuta ka väga... Mina vähemalt pean kirjutama, vähemalt nii palju saan teha... Olen isegi mitu mitu päeva end tagasi hoidnud...
Küllap on nüüd  neidki lugejaid taas, kes arvavad, et Kass Bongost ei hoolitud... Nende arvamused. Kuid kindlasti on vastupidi.
Usume, et Bongo tuleb tagasi. Ta on juba võitleja tüüp ja tark.

Ja mis maailmaga on lahti... Ei saa enam öelda rahulik maailm ja kõige väiksemad hädadki tunduvad suurtena. Loodan südamest, et maailm säilitab natukenegi kainet mõistust...