Suutsin ometi lõpuks maali peaaegu lõpetada. Suutsin ja sain teha tõelise tööpäeva värvide keskel. Kuidagi kergemaks läks olemine - olid vaid roosakad ja kollakad toonid...
Sel nädalalgi on mitu korda öeldud nähes pooleli olevat maali, et keset segadust ja kaost suudad veel nii rõõmsat maalida - kõik pole veel lootusetu :) Aitäh ütlejatele!
Lootus sureb viimasena!
Nüüd, kui tuleb taas kuskilt isiklik abistaja, on mu esimene käik lõuendipoodi! On mis on, aga see on tõesti esimene käik! Värve ja pintsleid jagub mitmeks ajaks, kuid just lõuendeid ei ole.
Kui maal kuiv paari päeva pärast, siis lakin ja ongi valmis...
Isegi kõht läks nii tühjaks nagu töötegijal. Maalimine on töö. Kuigi on ka neid, kes ütlevad, et istun ainult kodus ja mäkerdan... Muide, ka mäkerdamine võib olla töö. Vahel teen sedagi, sest vahel tuleb hea maal justnimelt mäkerdamisest :)
Ja kodus istumine on raske töö. Tegelikult on see nii. Kuid ma ei mõtle sellele. Saab ka teisiti mõelda. Võib praegune õiteaeg on nadim aeg koduseinte vahel kükitamiseks... Aga täna olid mu ümber siiski erksad värvid ;)
1 kommentaar:
Kus pilt on? Kunstiinimesed avanevad elu tõusudel ja mõõnadel. Jõudu!
Postita kommentaar