Pühapäev raamatute keskel...

Remondi tõttu on raamatud pilla - palla, kilekotides seinakapis. Täna sorteerisin raamatuid taas riiulitesse. Mõnda raamatut aga ei pane enam riiuli. Pakun ehk kasutatud raamatude poodi... või... Minu jaoks on need mitte midagi ütlevad raamatud, pole eales läbi lugenud ning arvan, et ei loe ka. Koguvad vaid tolmu! (Tegelikult mu ex luges omal ajal ka palju, küllap on tema omad...)
Mul on jälle luuleriiul.
Lugesin B. Alveri "Tulipunast vihmavarju". Üks mu lemmikluuletus. See on nii armas. Sageli mõtlen vana asja  katki minemisel just "vihmavarjule". Päriselt ka.

Uut aga,

                                                                            uut

                                                                            ei tahtnud ma enam. 

Mõnikord on tõesti tunne, et uut ei tahagi. Sest see ei asenda vana. Uus võib küll olla, kuid siis peab olema teistsugune uus. Seda on vist keeruline mõista. Kuid see olen mina :)

Kass Bongo on solvunud... Leidsin ta rünnakute mu jalgadele vasturünnaku - jalakreemi. Bongo on juba nädal väike kiskja, asi läks nii hulluks, et ma ei saanud enam liikuda ka. Ammugi midagi teha. Kass Bongo peab viima ilusalongi, küüsed jube pikad. Mu jalad kriime täis, tihti verigi taga... Järelikult Bongo tervis on ülihea. Igeme põletikust ja opistki toibunud suurepäraselt. Aga nüüd me ei tunne leebet ja arukat Bongot vahel ära. Päeval lõi järsku pähe, et määriks jalad millegiga kokku - lõhn ehk peletab Kassi eemale. Toimibki. Kõnnib kaarega minu jalgadest mööda. Muidu oli võimatu ka raamatutega tegeleda. Bongo koguaeg jalus, ründav... Mina ju ei saa nagu Silver panna teda puuri natukeseks ajaks rahunema...

Siis istus Bongs õue ratastoolis ja vaatas solvunud telerit :)

Mina tassisin rahulikult raamatuid...

Kui mõnus oli arvutist eemal olla.

Raamatute keskel. Nagu vanal heal ajal. Kui arvuteid polnud uneski... Leidsin teatmiku "A ja O", ajaviite raamatukese...